Uue aastal saabusid õpikeskusse mitmed raamatud, mis olid seni puudu koolis terviklikult käsitletavate ja soovituslike teoste nimekirjast. Lisaks muud erinevat huvitavat lugemist.
1. Erich Kästner
"EMIL
JA DETEKTIIVID"
Emil tohib esimest korda üksi Berliini sõita. Rongis varastatakse talt kogu raha ära. Vaevalt on Emil rongist väljunud, kui ta asub varast jälitama. Õnneks saab ta peagi tuge signaalpasunaga Gustavilt ja tolle sõpradelt, kes aitavad Emilil korraldada pingelist tagaajamist risti läbi suure linna, et varas kinni võtta.
"KASPER
JA VIIS TARKA KASSI"
Kasper kolib oma perega vanasse puumajja ja saab naabriks veidra
vanatädi Amaalia. Esialgu on poiss veidi pettunud, sest naabruses ei
ela ühtegi lastega peret. Õnneks on Amaalia-tädil viis vahvat kassilast,
kes on mitu korda nutikamad kui tavalised loomad. Nendega saab
Kasper peagi heaks sõbraks. Kui vanatädi usaldab Kasperile oma
kasside suure saladuse, tuleb poisile ebatavaline idee.
3. Kristiina Kass
"PETRA
LOOD"
Tüdrukutirts Petral juhtub nii mõndagi. Ta käib issiga kelgutamas ja
mängukoer Pontuga järve ääres, hüppab emme-issi voodi katki ja värvib oma
toa kunstipäraselt üle. Kristiina Kassi muhedaid lapsesuu-lugusid täiendavad
ka autori enda illustratsioonid.
"PRINTSESS
LULUU JA HÄRRA KERE"
Kui printsess Luluu esimest korda härra Keret kohtab, küsib ta: „Kas sa
oled kummitus?” „Rumalus!” vastab too. „Kummitusi pole olemas. Mina
olen luukere. Lihast ja luust luukere. Või õigemini ainult luust.
Sõbrad kutsuvad mind lihtsalt härra Kereks.” Ent miks elab salapärane
luukere printsessi lossis? Ja millist saladust ta hoiab puust nikerdatud
laekas?
Piret Raud on kunstnik ja lastekirjanik, kellelt kirjastuses Tänapäev
varem ilmunud populaarsed lasteraamatud „Ernesto küülikud” ning
„Sanna ja salakütid”. Mõte kirjutada luukerest tuli Piretil 2007. aastal Bologna lasteraamatumessi
külastades.
"SUUR
PETTSONI JA FINDUSE RAAMAT"
Kogumik sisaldab viis Sven Nordqvisti lugu Pettsoni-taadi ja kass Finduse seiklustest: „Kuidas väike Findus kaotsi läks“, „Pettson ja Findus mängivad peitust“, „Rebasejaht“, „Pettson ja kireja kukk“ ja „Pettson telkimas“.
Mõnus huumor ja Nordqvisti enda joonistatud meeleolukad pildid pakuvad mitmekordset avastamisrõõmu. Väikesed vahepalad tutvustavad lugude tausta ning avaldavad huvitavaid üksikasju raamatu tegelaste kohta. Muu hulgas kutsutakse lugeja koos Pettsoni ja Findusega pannkoogitorti valmistama, ilma vaatlema, nuputama, mängima ja igasuguseid asju meisterdama.
6. Piret Raud
"TEISTMOODI
PRINTSESSILOOD"
Lood selles raamatus pole tavalised printsessilood, vaid on hoopistükkis teistmoodi. Ka printsessid ise on siin igaüks täitsa isemoodi ning sealjuures üsnagi kentsakad.
Näiteks leiab siit tagurpidi-printsessi, kes teeb kõike valepidi ja haukuva printsessi, keda hammustab kirp, samuti printsess Õhupalli, kes korraldab pallidele balli ja printsess Muumia, kes kardab hiiri. Raamatust ei puudu ka paar kurja lohet ning mõned kenad printsid, rääkimata rohketest ilusatest kleitidest, kübaratest ja roosipõõsastest.
7. Markus Saksatamm
"TÄDI
HAKKAB TUULELOHEKS"
Selle raamatu lehekülgedelt leiad 30 lühikest juttu tädilinskitest ja onulinskitest, kelle jaoks miski pole võimatu.
"ÕPETAJA
KUSTI KUMMITAB JA TEISI JUTTE"
„Nali naljaks, aga see läheb juba veidi liiale,” ütles direktor õpetaja Kustile. „Kui sa ainult natukene läbi paistsid, siis sain ma sellest veel kuidagi aru. Aga nüüd, kus sind üldse enam näha pole, ei saa ma sind enam õpetama lasta. Inimesed ehmatavad ju, kui näevad koridori peal raamatuid või portfelli ringi hõljumas. Kord läheb käest ära, lapsed satuvad liiga elevusse.”
Kristiina Kassi põnevas ja lõbusas jutukogus seiklevad peale kummitava õpetaja ka mustkunstnik, hambahaldjas, hiiglased, nõiad, päkapikud, printsid ja metsakollid. Ja muidugi ka mõned üsna tavalised lapsed ning natuke ebatavalised kassid ja koerad.
"ÕUDUSTE
KOOL"
Ühel mustal-mustal ööl lendas musta tuppa must-must kinnas...
Umbes sedaviisi algavad kõik laste õudusjutud. Edasi järgneb hingekriipiv lugu, millest juuksed tõusevad püsti, nii et tahaks jalad lõua alla kerida ja ennast üleni tekiga katta.
Vene lastekirjanik Grigori Oster kuulas, mõtiskles ja jõudis otsusele: mille poolest siis tema mingitest harimata tatikatest viletsam on? Ta kirjutab hoopis paremaid jutte, hirmsamaid, ja pealegi kooli teemadel. Tulemuseks on väike, aga naljakas kogumik lastejutte – just selline, mida erilise mõnuga fännavad poisid vanuses 7-10 aastat.
10. August Kitzberg
Eesti kirjanduse kullafondi kuuluv draama „Libahunt“ on August Kitzbergi tuntuim näidend, mis esietendus 1911. aastal Endla teatris.
„Libahunt“ räägib Tammaru pere traagilisest loost, kasutütre Tiina ja perepoja Marguse armastusest, millele said saatuslikuks kasutütar Mari soov Margust endale saada ja ühiskonnas üldiselt valitsenud ebausk.
Kui Mari lasi lahti kuulujutu, et Tiina on libahunt, oli Tiina saatus otsustatud…
11. Terry Pratchett
"ÜRGSORTS"
Ürgsorts paistab kõigi teiste Kettamaailma sortside seas silma sellega,
et ta on kaheksanda poja kaheksas poeg ning tema isa peab olema
sorts. Ürgsorts suudab tahtmise korral päikese peatada, mere keema
panna ja teha veel muudki, mis on tavainimesele väga tülikas, kuid
ürgsortsidele peaaegu kohustuslik.
Ta on kanal, mille kaudu võlukunst universumisse voolab, ning valge augu inimvaste. Et ürgsortsid on
väga tülikad, siis viidi just nende vältimiseks Nähtamatus Ülikoolis sisse tsölibaadinõue. Selgus aga, et
kuigi teoreetiliselt võib ürgsortsist jagu saada ainult teine ürgsorts, ajab praktikas asja kenasti ära ka
vana soki sisse pandud poolik telliskivi. Ja mis seal imestada, tegemist on ju Kettamaailmaga.
12. Jessica Goodman
"KÕIK
TAHAVAD OLLA MEIE MOODI"
Long Islandi linnakeses Gold Coastis pole miski nii, nagu näib – ei piltilusad rannad ega eksklusiivse eliitkooli pressitud koolivorm. Üheksandas klassis suri Jill Newmani parim sõber, särav ja populaarne Shaila Arnold, oma poiss-sõbra Graham Calloway käe läbi. Pärast segast ja sünget ööd rannal tunnistas Graham mõrva üles, uurimine lõpetati ning Jill ja ta sõpruskond püüdsid eluga edasi minna.
Nüüd on Jill abiturient ja ta plaanib viimast kooliaastat tõeliselt nautida. Lõppude lõpuks on ta jõudnud lisaks abituuriumile ka kooli eksklusiivse salaseltsi ehk Tegijate tippu. Kaheteistkümnenda klassi Tegijaid ootavad ees parimad peod, kõrgeimad hinded, vastuvõtt tippülikoolidesse ja kogu kooli imetlus. See aasta saab olema parim.
Aga kui Jillile saabuvad sõnumid, mis väidavad, et Graham polegi kuriteos süüdi, hakkab tema täiusliku lõpuklassi unistus murenema. Kui Shailat ei tapnud Graham, siis kes seda tegi? Jill vannub, et selgitab tõe välja, kuid vanade saladuste väljakaevamine ähvardab hävitada kõik, alates sõprussuhetest kuni kogu tema tulevikuni välja.
13. Jüri Parijõgi
"TERASPOISS"
Jaan jääb kaheteistaastaselt orvuks ning satub heade naabrite toetusest ja omaenese parimatest kavatsustest hoolimata laste varjupaika, seejärel aga ulakate poiste kooli. Kõigi oma kõhkluste ja hirmude kiuste on Jaan otsustanud iga hinna eest ise hakkama saada ning alati tubli, õiglane ja kartmatu olla. Aga kas sellest on küllalt, et kõigist ohtlikest seiklustest ja katsumustest võitjana välja tulla?
"DIGILÕKS"
Eesti parimate spetsialistidega koostöös sündinud raamat varustab vanemaid vajalike teadmiste ja nõuannetega, et saaksime olla oma lastele digimaailmas abiks ja toeks.
Tehnoloogia areng on napi ajaga muutnud tormiliselt meie laste
igapäevaelu. Digiseadmed avavad neile ukse suhtlemaks kasvõi kogu
maailmaga. Aga võimalustega kaasnevad ka ohud, millega varasemad
põlvkonnad pole pidanud kokku puutuma. Kuidas tagada digimaailmas
oma lapse tervis, heaolu ja turvalisus?
Seda raamatut lugedes saad teada:
* kui palju nutiaega on palju?
* kuidas kaitsta last häiriva veebisisu eest?
* mida teevad nutiseadmed meie ajuga?
* millised piirangud ja kokkulepped võiks nutimaailmas toimida?
* mis aitab küberkiusamise puhul?
* kuidas mõjutab sotsiaalmeedia lapse enesehinnangut?
15. Anders Hansen, Mats Wänblad
"JUUNIORI
EKRAANIAJU"
Kogu inimkonna teadmised ja kõik su sõbrad on ainult ühe nupulevajutuse kaugusel. Sul on olemas digitaalsed tööriistad, ekraanividinad, mis koos sinu imelise ajuga võiksid valla päästa enneolematu loova jõu. Aga kindlasti tunned sa kedagi, kellel on na-atukene raske ekraanidest eemale hoida ja kes vahib alati kõige muu mõistliku ja lõbusa tegemise asemel hoopis seda. Mida tundide kaupa ekraani taga passimist selle inimese ajuga tegelikult teeb?
Bestselleri „Ekraaniaju“ noorteversioonis annavad Anders Hansen ja Mats Wänblad nõu, kuidas aidata oma sõpradel ekraanividinad kontrolli alla saada, et need ei juhiks kogu nende elu. Sest ... ega ju ometi sina lase ekraanil enda üle natuke liiga tihti valitseda?
16. Delia Owens, Mark Owens
"KALAHARI
KARJE"
Rahvusvahelise menuki „Kus laulavad langustid“ autori Delia Owensi ja tema toonase abikaasa Mark Owensi haarav mälestusteraamat, mis kirjeldab nende elu Kalahari kõrbes sealse eluslooduse uurimisel.
Seitse aastat elasid nad Aafrikas läbiuurimata piirkonnas ilma teede, inimeste ja ainsagi veeallikata. Sellel ääretul tühermaal kohtasid nad loomi, kes polnud kunagi inimest näinud. Lõvid magasid nende kõrval, leopardid, kaelkirjakud ja pruun-vööthüäänid olid laagri alalised külalised. Kalahari kõrb pole aga mingi Eedeni aed ning Owensid sattusid alatasa ohtu – küll kimbutasid neid põuad, tulekahjud ja tormid ning isegi loomad, keda nad armastasid.
„Kalahari karje“ on võitnud John Burroughsi medali aasta parima loodusteemalise raamatu eest.
17. Eero Epner
"LEMBIT
ULFSAK"
ükskord ajakirjanikule, „ma ei taha endale mälestusmärki püstitada.“ Ulfsaki
jaoks oli minevik miski, mis jäi seljataha – ja mäletamise töö jäägu teistele.
Üle saja rolli filmides, kümned osatäitmised teatrilaval, suured preemiad ja väikesed läbikukkumised, tunnid lennukites, kuud proovisaalis ja aastad võtteplatsil – maha jäi sellest kõigest (lisaks ülesvõetud filmidele ja etendustele) hunnik makulatuuri ja määratu hulk teiste inimesi mälestusi.
Ei saa väita, et näitlemine oleks olnud tema elus esikohal. Juba oma esimeses intervjuus ütles 25-aastane Ulfsak, et kõige vähem meeldivad talle „bluff kunstis, suured sõnad“, aga kõige enam armastus ja sõprus. „Ma ei arva, et minu saatus oleks sedavõrd unikaalne, et sellest peaks kirjutama raamatu,“ ütles Ulfsak. Ja ometi sõnas ta enne lahkumist lähedastele, et elulugu võiks siiski olla, tajudes ilmselt, et asi pole mitte tema isikus, vaid selles, et tal õnnestus kogeda midagi unikaalset, mida oleks ehk huvitav teistelgi teada. Oli ta ju Eesti seni ainus sedavõrd rahvusvahelise haardega filmistaar.
18. Ivo Parbus
"LEMBITU
KUUSE KULD"
Kuuskümmend seitse lugu sisaldavad lähedaste, sõprade, töökaaslaste, spordikuulsuste ja spordiga
seotud inimeste mälestusi väljapaistvast spordireporterist, kellest sai legend juba eluajal. Lugudest
moodustub tervikpilt kuldaväärt mehest, kelle edastatud emotsioonid kasvatasid üles terve põlvkonna
spordisõpru. Seni avaldamata elulooliste seikade ning lustakate meenutuste kõrval, leiab raamatust
arutlusi Eesti spordi eilsest ning tänasest päevast.
Raamatu leheküljed on laetud ehedatest tunnetest ning inimlikku suurust
avavatest mõtetest, mis veenavad aususe ja vahetu siirusega. Lembitu
vääris kulda!
"SA
HAARA KINNI MU KÄEST!"
Mikk Targo (snd 1959) nime ei pea muusikasõpradele tutvustama, on ju tegemist ühe edukama laulukirjutajaga, kelle sulest pärineb kümneid poplaule, mille seas troonib Eesti saja aasta hitiks valitud „Karikakar“.
Ent Mikk on ka andekas pillimees, muusik, kes tänu loomupärasele andele, töökusele, visadusele ning miks mitte ka suurepärastele geenidele on saavutanud rahvusvahelist edu. Maailmakuulus bänd Earth, Wind & Fire poleks ju muidu oma repertuaari tema looduga rikastanud. Eesti popmuusikaajaloos seonduvad Mikk Targo nimega Vitamiin, Muusik Seif, Kontakt, Mahavok, Code One, Marju Länik ja paljud teised.
Jah, mõni on pidanud teda kompromissituks, iseteadvaks ja isegi ülbeks kujuks. Aga kas teisiti saakski, kui soovid enda vastu ausaks jääda?
„Vahel, kui olen sõpradele oma elus juhtunust rääkinud, on nad mõelnud, et neid lugusid välja mõtlen. Aga ei ole nii. Päriselt,“ kinnitab Mikk ise, pidamata silmas pelgalt bändide pööraseid seiklusi Nõukogude Liidus. Ja tal on tuhat korda õigus. Loe ja imesta. Ning kui teisiti ei saa, siis naera end või ribadeks.
20. Voldemar Kuslap
"MUHEDAID
NALJU SUURMEESTEST JA ANEKDOOTE"
Mis juhtus Sulev Nõmmiku autorattaga? Kuidas on seotud Ants Lauteri matus ja jooksupolka? Miks sai Endel Pärn kontrabassile saatuslikuks?
Laulja Voldemar Kuslap teab kõiki neid kultuurikorüfeedega seotud lookesi ja teisigi teatrinalju, mida on kahju ainult enda teada hoida. Seepärast jagabki ta aastakümnete jooksul kogutut ja kirjapandut hääde lugejatega ning soovitab: “Naerge alati, kui saate, sest huumor on odavaim ravim!”
