15/04/2024

 

Saabumas on raamatu ja roosi päev (23. aprill, teisipäev)

Raamatu ja roosi päeva traditsiooni järgitakse Eestis alates 1998. aastast. 23. aprilli tähistamine raamatu ja roosi päevana sai alguse 1930. aastatel Barcelonas, kus ühele raamatukaupmehele tuli idee suurendada kirjanduse mõju rahva hulgas, süvendada inimeste lugemisharjumust ning ühtlasi tõsta raamatumüüki – nimelt võiks sel päeval iga mees kinkida naisele roosi ning naine mehele raamatu. Idee levis ja kogus populaarsust. 23. aprill on kõnekas ka kirjandusajaloo seisukohast, kuna selsamal kuupäeval sündisid Nabokov ja Laxness ning surid Cervantes ja Shakespeare.

Sel päeval on kõigil võimalus kinkida kooli õpikeskusele mõni väärt raamat. Eriti oodatud on värskem noorte- ja lastekirjandus ning kooli soovitusliku kirjanduse hulka kuuluvad teosed.




Allpool nimekiri vajalikest raamatutest:

Koolis terviklikult läbitavad ja soovituslikud raamatud

1.      Snicket, L. „Ahastav algus“; „Karm kool“

2.      Laidla, S. „Raamatukogunõid Rosaalie“

3.      Laidla, S. „Armas hunt“; „Apteegitont Aavi“

4.      Niit, E. „Triinu ja Taavi uued ja vanad lood“

5.      Vilep, H. „Liisu“

6.      Tungal, L. Luuleraamat nt. „Kama üks ja kama kaks“

7.      Trull, I. Luuleraamat

8.      Vaiksoo, J. Luuleraamat

9.      Vilep, H. Luuleraamat

10  Vainola, K. „Ville“

11   Olsson, S. „Sune läheb teise klassi“; „Jälle see Sune“

12  Käo, H. „Väike rüütel Rikardo“

13  Priilinn, K. „Evelini lood“; „Evelini uued lood“

14.  Kivirähk, A. „Sibulad ja šokolaad“

15.  Fleching, D. „Petronella Õnneseen“

16.  Lindgren, A. „Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses“

17.  Rusell, F. R. „Luuseri päevik“

18.  Reinaus, R. „Kuidas mu isa endale uue naise sai“

19.  Parijõgi, J. „Kui isa kinkis raamatuid“

20.  Raud, E, „Roostevaba mõõk“; „Kilplased“

21.  Lepp, K. „Poiss, kes tahtis põgeneda“; „Tüdruk, kellel oli saladus“

22.  Raud, P. „Kõik minu sugulased“

23.  Karu, M. „Hobune Henry unenägu“

24.  Tomusk, I. „Inglid kuuendas B-s“; „Pöörane puhkus Parakatkus“; „Lõpuaktus“

25.  Wimberg „Suur pidusöök“; „Kutsutud külaline“; „Rokenroll“

26.  Nopola, S. Nopola, T. raamatud sarjast „Risto Räppar“

27.  Akerlie, I. „Lars lol“

28.  Williamson, L. „Poiss, kes seilas tugitoolis üle ookeani“

29.  Peers, B. „Lüriidiumivaras“

30.  Lilleste, L. „Narkodiilerite küüsis“, „Murdvargus koolis“

31.  Laidsaar, E. „Kompanii poeg“

32.  Jakobson, A. „Eesti muinasjutud“

33.  Soopan, I. „Kõik poisid ei saa suureks“

34.  Pukk, H. „Tarkuserera“

35.  Jõgisalu, M. „Vesiratta Madis“

36.  Lahi, R. „Värdi“

37.  Macourek, M. „Muinasjutte“

38.  Goscinny, S. „Väike Nicolas“

39.  Porter, E. H. „Pollyanna“

40.  Stevenson, R. L. „Aarete saar“

41.  Kästner, E. „Emil ja salapolitseinikud“

42.  Paolini, C. „Eragon“

43.  Rodari, G. „Cipollino seiklused“

44.  Lilleste, L. „Murdvargus koolis“

45.  Jaik, J. „Nõiutud Tuks“

46.  Kirkegaard, O. L. „Kummi-Tarzan“

47.  King, S. „Kõik on mõeldav“

48.  Männis, R. „Kiviküla kooli poisid“

49.  Leesalu, D. „Mahajäetud maja“; „Mängult on päriselt“

50.  Franko, I. „Siis, kui loomad veel rääkisid“

51.  Leifsson, P. „Vanaema Huldi raamatukogu“

52.  Cassidy, C. „Ingveripräänik“; „Pöörane: sünnipäev. Saladus. Sellest piisab, et tüdruk oleks pöörane“

53.  Russell, R. R. „Luuseri päevik“

54.  St. John, L. „Valge kaelkirjak“

55.  Till, J. „Charlie+Leo. Kuidas vallutada maailma kõige halvatujulisema tüdruku südant?“

56.  Remmerts de Vries, D. „Tiigrisaar“

57.  Hindrey, K. A. „Urmas ja Merike“

58.  Riordan, J. „Kuningas Arthuri lood“

59.  Reimus, K. „Haldjatants“

60.  Crossan, S. „Õun ja vihm“

61.  Lee, H. „Tappa laulurästast“

62.  Coelho, P. „Alkeemik“

 Hea Lasteraamat 2023

Väiksematele:

     
1. Tina Oziewicz. „Mida teevad tunded?“

2.  Andry Ervald. „Ole sa, kes sa oled“

3. Carson Ellis. „Ki zee zumm?“

4.  Davide Cali. „Kes on süüdi?“

5.  Sandra Dieckmann. „Hunti oodates“

6.  Maria Isabel Sánchez Vegara. „Albert Einstein“

7.  Piret Raud. „Järve kiri“

8. Margus Haav. „Hundiema ühepajatoidu saladus“

9.  Kairi Look. „Kiludisko“

10.  Louis Sachar. „Miks te nokite mu kallal“

11. Eva Roos. „Ema võtab kassi“

12. Mari Teede. „Ingmar ja meri“

13.  Anti Saar. „Kuidas istuda, kuidas astuda“

14.  Roald Dahl. „Riivatud riimid“

15.  Katherine Applegate. „Veidrik“

16.  Sofia Chanfreau. „Kaelkirjaku süda on uskumatult suur“

17. Luis Sepúlveda. „Lugu merikajakast ja kassist, kes ta lendama õpetas“

18.  Arndís Þórarinsdóttir. „Surmasõlm“

Hea Noorteraamat 2023

19.  Ilmar Tomusk. „Uks“

20.  Kadri Hinrikus. „Piire kombates“

21.  Jana Maasik. „Kummituste peatänav“

22. Tuuli Tolmov. „Esimene käik“

23.  Kristi Piiper. „Esimene kord“

24.  Benedict Wells. „Hard Land“

25.  Grethe Rõõm. „Kaarnapuu“

26.  Paolo Bacigalupi. „Laevalammutaja“

27. Lille Roomets. „Mina ja August“

28.  Kasie West. „Seal, kus me pole veel käinud“

29. Ignė Zarambaitė. „Süngete vete vaimu


 Luuleraamatud:

1.      Kangro, M. „Ulguv rula“

2.      Saar, A. „Õudne lugu“

3.      Trull, I. „Pakirobot rügab“

4.      Vallik, A. „Tädi Klaara maja“

5.      Tungal, L. „Kõige ilusam ema“ või mõni teine luuleraamat emade- ja emadepäeva teemal.

6.      Tungal, L. „Kama üks ja kama kaks“

7.      „Kirjad emale“ /koostaja Liina Vagula

8.      Norak, A. „Ahvileivapuu“

9.      Vilep, H. „Katus sõidab“

10.  Vilep, H. „Kellakägu“

11.  Saar, O. „Kuldne kuljus loogapuul „

12.  Aavik-Vadi, V. „Kõnnib salm üle mäe“

13.  Wimberg  „Rokenroll“,

14.  Suits, J. „PÄRIMUSLIKUD LAULUMÄNGUD LASTELE+CD“

15.  „PÄRIMUSLIKUD LAULUMÄNGUD LASTELE II + CD“/ koostaja J. Suits



 




12/04/2024

 6.a ja 6.b klasside õpioskuse tunnid projekti "Keskkond" raames


Tundides otsisid õpilased loodusajakirjadest ning teatmeteostest vastuseid keskkonnateemalistele küsimustele. Kasutusele tuli võtta juba varem õpitud teadmised info otsimisest teatmeteostest.

Küsimused puudutasid selliseid teemasid nagu keskkonna mõiste, kliima soojenemine, keskkonnasaaste, põllumajandustootmise mõju põllulindudele, meie suurkiskjaid varitsevad ohud, kahjurputukad kodudes, looduskaitsekoerad jne.






















27/03/2024

Munadepühad, lihavõtted, ülestõusmispühad

Lihavõtted on liikuvad pühad. Need langevad esimesele täiskuupühapäevale ajavahemikus 22. märtsist 25. aprillini pärast kevadist pööripäeva (20. märts 2024.a.).
Need inimesed, kes enne lihavõttepühi paastuaega peavad (ei söö lihatoite), võivad kell 12 lihavõtteööl hakata jälle liha sööma. Sellest tulebki nimetus “lihavõtted”.


Lihavõtteid nimetatakse ka veel munadepühadeks. Seda kommet on aidanud kujundada õige vana tava panna kollaseks värvitud muna külvipäeval viljaterade hulka või põllumulla sisse, et uus vili kasvaks niisama kuldkollane ja ilus. Muna tähendab siin uue elu algust (munast tibud), nii nagu ka kevadel kogu loodus talveunest ärkab ja uuesti sünnib. See muistne külvipüha komme on üle kandunud lihavöttepühadele ja sellepärast ongi munad kevadpühade ajal nii olulised.


Mune värvitakse tavaliselt lihavõttehommikul. Munade värvimiseks kasutatakse sibulakoori, vihalehti, sammalt, värviandvaid taimi jpm.

Kevadpühade hommikul on mõnel pool pühadejänes liikumas ja teda kujutatakse sageli ka lihavõttekaardi peal. Miks just jänes? Jänes on eriline selle poolest, et ta poegib väga sageli ja korraga sünnib tal palju poegi. Nii on temagi nagu uue elu sümbol.

Munadepühade kohta saab täpsemalt lugeda õpikeskuses Mall Hiiemäe raamatust "Pühad ja argised ajad rahvakalendris"

"Väike lihavõtteraamat" tutvustab lihavõttepühade
kombeid, kaunistuste ning toitude valmistamise erinevaid võimalusi.
Kaunistuste- ja toidunippe leiab ka raamatust "Meie pere munapühad"











19/03/2024

20. märts – 70 aastat Louis Sachari sünnist (1954)


Louis Sachar on Ameerika Ühendriikide lastekirjanik. Eesti keeles on temalt veel ilmunud "Pahupidikooli isemoodi lood" (2008), "Pahupidikool kukub kokku" (2008) ja "Pahupidikooli tabab üllatus" (2009). Need raamatud tõlkis Leelo Märjamaa ning need ilmusid kirjastuses Draakon & Kuu.



11/03/2024


Emakeelepäev - 14. märts

Eesti keele ja kultuuri päeva hakati esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes.

Kristian Jaak Peterson (1801-1822)  elas vaid 21 aastat, oskas vähemalt 16 keelt, kuid kirjutamiseks valis ta just eesti keele. Keele, mida 19. sajandi algul kutsuti lihtsalt maakeeleks. Petersoni oodist "Kuu" pärineb mõte, mida on ikka ja jälle tsiteeritud:

"kas siis selle maa keel
 laulu tuules ei või
 taevani tõustes üles
 igavikku omale otsida?"

Eesti keel uueneb pidevalt ja uusi sõnu tuleb järjest juurde. 

Sel puhul saab 11.03.24 - 13.03.24 osaleda uudissõnade viktoriinis 

https://quizizz.com/join?gc=70400518 



07/03/2024

 6.b klassi projekti "Läänemeri"õpioskuste tund - teatmeteosed, raamatud ja ajakirjad

Tutvusime teavikutega, kust saab leida erinevat informatsiooni nii Läänemere kui ka merede kohta üldisemalt. Tunni lõpus osalesid õpilased Quizizz´i teemakohases viktoriinis.





23/02/2024



 




Eesti Vabariik 106
Palju õnne, Eesti!







 

Konstantin Päts 150


Eesti rahvusraamatukogu on Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi 150. sünniaastapäeva puhul avaldanud oma blogis loo Pätside perekonnast:

www.rara.ee/uudised/konstantin-pats-150-ajakirjandus-ja-poliitika/   

 Huvitav lugemine/vaatamine ajaloohuvilistele.

 Ülevaate on koostanud poliitika ja rahvusvaheliste suhete spetsialist Marge Allandi.

Konstantin Päts sündis 23. veebruaril (11. veebruaril vkj) 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas Jakob ja Olga Pätsi teise lapsena. Tema isa oli ehitusmeistrist talupoeg. Konstantin käis ühe aasta Tahkuranna õigeusu koolis ja kui perekond kolis 1882. aastal Pärnusse, siis jätkas ta kooliteed kihelkonnakoolis Pärnus. Tal oli neli venda ja üks õde.

Õpikeskuses saadaval:

"Alasi ja haamri vahel : artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist"




15/02/2024

 

6.a klassi projekti "Läänemeri" õpioskuste tund - teatmeteosed, raamatud ja ajakirjad

Tutvusime teavikutega, kust saab leida erinevat informatsiooni nii Läänemere kui ka merede kohta üldisemalt. Tunni lõpus osalesid õpilased Quizizz´i teemakohases viktoriinis.










SÕBRAPÄEV


Sõber on see, kes mõtteid sul loeb,
lohutab mures, on raskustes toeks.
Sõber on see, kes seisab su eest,
läheb läbi koos sinuga tulest ja veest.




Sõbrapäeval sai õpikeskuses meisterdada kaarte parimatele sõpradele



Kes arvab, et tal on sõpru vähevõitu:



06/02/2024

 


2024. aastal tähistatakse Turvalise interneti päeva (Safer Internet Day) 6. veebruaril.

Noorteinfoportaal Teeviit vahendab veebilehte https://www.targaltinternetis.ee/2024-aasta-turvalise-interneti-paev/, kuhu on koondatud selleks uuemad temaatilised tunnikavad, mängud ja õppekeskkonnad.

Kogumikus leidub huvitavaid ja harivaid teste ning ülesandeid, mis enamikus on veebipõhised, kuid õpikeskuses saab sel puhul täita ka paberil töölehte „ Enesehinnagu küsimustik nutitelefoni kasutamise kohta“.

Teemat käsitlevad raamatud õpikeskuses:

Poudel, Diana 

"Turvaline internet : digimaailma teejuht"








Lucas, Edward 

"Küberfoobia : identiteet, usaldus, turvalisus ja internet"








Talviste, Kaire 

"Digilõks : käsiraamat vanematele, kuidas toetada lapsi nutimaailmas"








Kallayil, Gopi 

"Internet Sinu sees : viis võimalust oma ühenduse taasseadistamiseks ja teadlikuks elamiseks"








Kling, Marc-Uwe

"Päev, mil vanaema tegi interneti katki"



 




Tööleht: Enesehinnagu küsimustik nutitelefoni kasutamise kohta

Sisesta iga tegevuse kohta “x” sobivasse lahtrisse.

 

Tegevus

0 - Mitte kunagi

1 - Harva

2 - Mõnikord

3 - Tihti

4 –

Alati

Hommikul pärast ärkamist 10 minuti jooksul avan nutitelefoni.

Õhtul viimasel tunnil enne magamaminekut vaatan telefoni ekraani.

Telefonis olles kipub mul ajataju kaduma.

Ma tunnen vajadust minna telefoni, kui kuulen märguannet.

Telefon segab minu koosolemist sõprade ja perega.

Ma veedan sotsiaalmeedias rohkem aega, kui ma tahaks.

Ma jätkan telefoni kasutamist, kuigi on aeg magama minna.

Ma tunnen, et midagi tähtsat on puudu, kui ma ei vaata oma telefoni.

Kui mul tekib küsimus, siis ma suundun koheselt telefonist vastust otsima.

Ma tunnen ärevust, kui ma ei saa telefoni kasutada või kui ma ei pääse oma telefoniga internetti.

 

Loe punktid kokku:

  • 0-10 punkti - Sul pole nutitelefoni või oled väga tugeva distsipliiniga inimene. Kasutad telefoni ainult siis, kui sul seda vaja on. Milliseid tegevusi aitaks nutiseade sul tõhusamalt teha?

  • 11-20 punkti  - Suudad üldiselt enda nutitelefoni kasutamist kontrollida, aga näiteks väsimuse hetkedel on seda ilmselt raskem teha. Kaalu kasutusele võtta rakendus, mis mõõdab sinu igapäevast nutitelefoni kasutamise aega, et kasutus ei läheks kontrolli alt välja.

  • 21-30 punkti - Nutitelefoni kasutus võtab olulise aja sinu igapäevategevustest. Kas jõuad kõik kodutööd ja muud planeeritud asjad ära teha? Võta kasutusele rakendus, mis mõõdab sinu igapäevast nutitelefoni kasutamise aega, et planeerida järgmised sammud.

  • 31-40 punkti - Kas oled sotsiaalmeedia influencer? Kui ei, siis kas nutitelefon juhib sinu elu. Kas jõuad oma igapäevased toimetused ja kooli kodutööd tehtud? Millised on sinu suhted lähedastega? Kuidas on lood keskendumisega? Võta kasutusele rakendus, mis mõõdab sinu igapäevast nutitelefoni kasutamise aega, et planeerida järgmised sammud. Kaalu telefoniaja sihilikku piiramist tarkvaralise programmiga.