Sel puhul valmistati õpikeskuses sõpradele kaarte.
15/02/2023
Uued raamatud õpikeskuses:
"PÕHJAMAA PÄIKESE KULLAS"
Laine Randjärve raamat „Põhjamaa
päikese kullas“ põhineb koorijuhtide Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe
kirjavahetuse analüüsil ja hõlmab laulupeoliikumisega seonduvaid sündmusi
aastatel 1938 – 1980, mille vahele jäi peategelaste aktiivse tegevuse periood
ning palju olulisi ning pöördelisi kultuuriajaloolisi sündmusi. Raamatu
pealkiri on otseselt seotud Vettiku lauluga „Su Põhjamaa päikese kullast”,
millega ta kandideeris ka Eesti Vabariigi hümni leidmiseks korraldatud
konkursil.
"EUROOPA. VÄÄRTUSED. EUROOPAST EUROOPLASELE"
Kogumikus ilmub valik
Eesti presidentide Lennart Meri, Arnold Rüütli ja Toomas Hendrik Ilvese
kõnedest ning Siim Kallase ettekanne teaduskonverentsil. Lugeda saab EV
peaministri aastatel 2005–2014 Andrus Ansipi aruannet Riigikogule Eesti
valitsuse tegevusest Euroopa suunal.
Raamat „Nekrut läheb
sõtta” sisaldab Raplamaa mehe Kustas Riedebachi (1875–1954) vahetuid mälestusi
sajanditagustest juhtumistest Vene kroonus.
Raamatu koostaja ning
järelsõna kirjutaja, Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Jüri Randjärv (s. 1937)
on Kustase lapselaps, kes mäletab hästi muheda vanaisa tegutsemisi oma
lapsepõlvest Kaius, Allika talus.
07/02/2023
7. veebruaril tähistatav rahvusvaheline turvalise interneti päev käsitleb seekord teemat "Minu andmed on minu vara".
Sel päeval saab õpikeskuses lahendada internetiteemalisi ristsõnu.
Siin mõned uued internetiteemalised raamatud:
"IHU JA HINGEGA INTERNETIS - MINALOOME
SOTSIAALMEEDIAS"
Katrin Tiidenbergi “Ihu
ja hingega internetis: kuidas mõista sotsiaalmeediat?” on esimene eestikeelne
sissevaade interneti-, ja sotsiaalmeediauuringutesse ja on mõeldud
kõigile, keda huvitab inimeseks olemine tänases digitaalselt rikastatud
elukeskkonnas.
Raamat selgitab paeluvalt ja mõistetavalt
võrgutehnoloogiast vahendatud inimsuhtluse ja minaloome erinevaid tahkusid,
põimides põnevate originaaluurimuste andmeid rahvusvaheliste uuringute asjalike
tõlgendustega.
"KÜBERFOOBIA"
Kodust lahkudes lukustame uksed ja kontrollime üle aknad. Enne autoteele astumist vaatame mõlemale poole, et veenduda, kas teeületamine on ohutu. Miks me oleme siis nii muretud internetis ringi liikudes? Edward Lucas näitab oma raamatus, et kübermaailm on palju ohtlikum, kui pealtnäha paistab. Paroolid ei ole tõsiseks takistuseks neile, kes on otsustanud neist mööda hiilida, ja anonüümsus on lihtsalt saavutatav nii heade kui ka kurjade kavatsustega isikutele.
Interneti leiutas väike grupp arvutiteadlasi, kes otsisid vahendeid kiireks infovahetuseks. Viimase kahekümne aastaga on see kasvanud globaalseks infokiirteeks, mis on avatud kõigile. Anonüümsus, mida internetikeskkond võimaldab, tähendab paraku ka tõelise privaatsuse puudumist.
"INTERNET SINU SEES"
"PÄEV, MIL VANAEMA TEGI
INTERNETI KATKI"
„Tiffanyl tuli vaid sel ÜHELAINSAL KORRAL vanaema valvata. Aga justnimelt SIIS sai vanaema hakkama sellega, et tegi interneti katki. TERVE INTERNETI. Üle kogu maailma. On see vast lugu …“
Ilma internetita pole miski nii nagu varem: Max ei saa enam telefonis sõpradega suhelda, Luisa ei saa muusikat kuulata ja vanaisa ei saa telekast filmi vaadata. Isegi emps ja paps tulevad üle mõistuse vara koju, sest neil pole enam võimalik tööd teha. Kõik on nõutud. Mida ilma internetita küll pihta hakata?
Hoolimata kõigest kujuneb sellest üks maruvahva päev. Olgugi et internet on katki.
Või ehk just seepärast, et internet on katki?
06/02/2023
EESTI KIRJANDUSE PÄEV!
Alates käesolevast aastast on 30. jaanuar riiklikus tähtpäevade kalendris eesti kirjanduse päev, mis on ka lipupäev. Eesti kirjanduse päevaga soovitakse väärtustada kirjanduse tüvitekste ning pöörata tähelepanu tänapäeva kirjandusele ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ning ühiskonnas.
30. jaanuaril on ka A. H. Tammsaare 145. sünniaastapäev.
Eesti kirjanduse päeva puhul käisid 4.a ja 4.b klassi õpilased õpikeskuses, kus paremad lugejad lugesid ette Ilmar Tomuski raamatut „Tere,Volli“ ning kuulati ERR vahendusel katkendeid raamatust näitleja Ott Sepa esituses. Samal ajal valminud joonistusi saab vaadata õpikeskuse seinal.
01/02/2023
Eesti kirjanduse päeva puhul saabusid õpikeskusesse uued raamatud eesti autoritelt, lisaks mõningad pedagoogika teemalised raamatud.
1. Maarja Undusk
"ELLEN NIIT. HELEDA MÕTTE
LAAST"
Aasta Raamat 2022 finalist ja A. H. Tammsaare kirjanduspreemia nominent 2022
See on raamat luuletaja ja tõlkija Ellen Niidu (1928–2016) elust ja loomingust. Raamatu autor on Ellen Niidu kunstnikust tütar Maarja Undusk, kellel muude allikate kõrval on olnud kasutada rikkalik kodune arhiiv ja perekondlik pärimus. Maarja Undusk: „Inimese elu igast päevastki oleks võimalik kirjutada terve raamat, nii et kirjutades tervest elust ühe raamatu on valik paratamatult subjektiivne. Lootkem, et Ellen Niidu olemus joonistub nende lehekülgede toel välja võimalikult aredal kujul.“
"ELLEN, EIK JA KILEKOTI
MÕISTATUS"
10-aastased Ellen ja Eik
on suured leiutajad ja teadushuvilised. Kui nende klass ehitas roboteid, siis
meisterdasid nemad valmis SodiBoti, kes aitab tuba koristada ja sorteerib isegi
prügi õigesti ära. Käes on aeg robotit teistele esitleda. Kui lapsed kooli
jõuavad, siis selgub aga, et SodiBoti asemel on kotis on hoopis midagi muud.
Nüüd peavad Ellen ja Eik
kehastuma detektiivideks ja SodiBoti ära päästma. Algab seiklus, mis viib
kõigepealt naabritädi, edasi pakendite konteineri, jäätmeauto ja jäätmejaama
juurde. Muu hulgas saab lugeja teada, mis on taaskasutus ja pakendi¬ringlus,
mida teha kodus tekkivate jäätmetega ja mis saab kõigist õunasüdametest,
mahlapakkidest ja vanadest riietest.
Erik on 11-aastane poiss, keda ei häiri mitte miski, sest tal on kivist süda. Talle ei lähe korda, et vanematel pole tema jaoks aega ja et tal pole sõpru. Aga kui ta elu päevapealt muutub ja nad uhkesse tondilossi meenutavasse majja kolivad, tunneb Erik, et tedagi võib miski häirida. Näiteks oma kummalise isaga samas majas elav Maria, kes on otsustanud Eriku pere sealt välja ajada.
Kui poiss kuuleb, et
tüdrukul on selleks salaplaan välja mõeldud, lööb Erik vaenlasega kampa – tema
ei unista muust kui vanasse paneelikasse tagasi kolimisest. Koos võtavad lapsed
ette ohtliku merereisi ja leiavad end salapärasest maailmast, mis õõtsub
needuste taktis ja kubiseb piraatidest.
Raamat põhineb Livia Ulmani ja Andris Feldmanise samanimelise lastefilmi stsenaariumil.
4. Kalle Muuli
"IMELAPS. KELLY SILDARU
LUGU"
Milline on olümpiamedali hind?
Pekingi taliolümpialt Eestile ainsa medali toonud Kelly Sildaru pole lihtsalt üks sportlane paljudest. Teda on juba pisikesest peale peetud imelapseks. Ta on üles kasvanud meie kõigi silme all ja aastaid säranud üle väikese Eesti piiride.
Aga imelapse elu ei ole alati imeline. Vaid vähesed inimesed teavad, kui okkaline on olnud Kelly teekond tippu tegelikult, sest pikka aega kõneles Kelly eest tema treenerist isa, kelle tegusid uurib nüüd prokuratuur. Selles raamatus räägib oma loo ausalt ja avameelselt Kelly ise.
"KATARIINA KAAPERDAB KOOLI"
Neljandas klassis õppiv
Katariina tahaks olla samasugune nagu teised ja leida sõpru. Selliseid, kes
oleksid sõbrad ka siis, kui ta pisut pööraseks läheb. Seda juhtub, kuigi ta
püüab viisakalt käituda. Paraku saadetakse teda ikka ja jälle klassiukse taha,
et ta seal oma käitumise üle järele mõtleks. Samal ajal kisub üks veider vägi
Katariinat kooli keldrisse, kus ta kohtub kummalise vaimolendiga. Too annab
korralduse: „Päästa hiired!“ Tüdrukul tuleb välja selgitada, mis hiirtega
tegemist ning kas ta ise julgeb olla sõber nendega, kelle sõber ei soovi
justkui keegi olla.
6. Halliki Harro-Loit, Helen Hirsnik, Tiia Kõnnussaar, Meedi Neeme, Karmen Palts, Lemme Randma, Margit Sutrop
"KLASSIJUHATAJA KÄSIRAAMAT"
Klassijuhataja võiks oma klassile olla kõigepealt mentor ja väärtuskasvataja,
ent selle tähtsa rolli täitmiseks vajab ta kaasõpetajate ja kooli juhtkonna
arusaamist ning tuge. Raamat sisaldab endas nii praktilist nõu kui ka
teoreetilisi arutelusid klassijuhataja töö edendamiseks ja toetamiseks.
Käesolev raamat on teadlaste ja praktikute ühistöös sündinud katse
mõtestada klassijuhataja mitmesuguseid rolle ja tema ees seisvaid
väärtusvalikuid.
7. Marje Aavik
"KODUÕPE"
Kõik saab alguse sellest, et üks tavaline poiss jääb koduõppele. #Koduõpe ... lahe! Ava siit, ava sealt! Tundub justkui olümpiaad või siiski mitte? 75 päeva hiljem ... kas enam ongi nii lahe? Koduõppe moto "Võta ennast kokku".#Koduõpe on päeviku pidamine ühe tavalise poisi poolt, kes püüab kirjutamisega teha ruumi oma peas uutele mõtetele. Päeviku pidamine ei ole mingi ilukirjanduslik žanr, vaid äge ajas liikumine.
Millest kirjutada? Millest iganes!
8. Age Oks, Doris Kareva
Tants on läbi aegade olnud inimese muutlike hingeseisundite üks ilmekamaid väljendusi. Age Oks, maailmaklassi baleriin, avab selles raamatus oma kirka ja küllusliku loojateekonna tagamaid. Lisaks jumalikule andele nõuab kunstniku saatus jäägitut pühendumist - ja mida avaram isiksus, seda lummavam looming. "Liblikalennus" saavad kokku Age Oksa tantsukunst, Doris Kareva tekst ja Stina Kase fotod.
Elas kord üks tüdruk, kes sündis 1843. aasta detsembrikuus Vändra köstrimajas ja tema nimeks sai Lydia Emilie Florentine Jannsen. Lydia oli Jannsenite pere esimene laps. Tema isa oli ajakirjanik ja koolmeister Johann Voldemar Jannsen, kes asutas Postimehe. Lydia ema Juliana Emilie Koch kasvatas lapsi ja õpetas neile saksa keelt.
Hirmsaid asju sünnib. Kurjad lehtsalatid ründavad, kuused tulevad kallale, lepatriinu vehib mootorsaega ja kui sa ette ei vaata, võib sinust saada vorst. Lastevorst.
Kirjastus Tänapäev on koostöös ajakirjaga Tähekesega koostanud laste jubejuttude kogumikke 2008. aastast. Käesolev kogumik on juba neljas. Jutukesed on valitud aastatel 2018–2021 Tähekesele saadetud töödest.
11. Aino Pervik
Selle raamatu esimeses loos saadab ema Paula poodi kohvikoort ja viilutatud lauasaia ostma. Vanas kodus käis Paula tihti üksi poes. See oli väga lihtne. Uues kodus ei ole Paula veel päris üksi poes käinud, kuid ta oskab sinna sellegipoolest minna ja oskab muidugist ka linnapoes sisseoste sooritada. Kuid sellegipoolest tekib ootamatuid sekeldusi...
Teises loos otsustab Paula pere minna piknikule. Kaasa kutsutakse ka Joosepi-poiss. Piknikuseltskond sõidab bussiga linnast välja mere äärde.
12. Reeli Reinaus
"RAHEL, ANDERS JA AJAAUGUD"
Olles teada saanud oma vanemate lahutusest, põgeneb Rahel suvel linnast
maale vanaema juurde. Külas, kus ta varem palju suvesid on veetnud, peab
ta hakkama saama oma elumuutusest tingitud kurbuse, lapsepõlvesõpradega,
kes kõik on vahepealsete aastatega pisut muutunud, ning kummalise
avastusega, mida ta poolkogemata teeb metsas asuva Nõidama koopa kohta.
Lisaks kõigele on Rahel sunnitud vanaema tungival palvel külastama talle
täiesti võõrast, õnnetuse tagajärjel ratastooli jäänud poissi.
Kui Eliis oli
14-aastasena anoreksia diagnoosiga haiglaravil, otsustas ta hakata oma teadmisi
söömishäiretest ja haiglas kogetust kirja panema. Oma päeviku põhjal kirjutas
ta aasta hiljem käesoleva raamatu. See on valus ja lõbus lugu ühest tänapäeval
kiiresti levivast raskest haigusest ja paranemise pikast teekonnast tundliku
teismelise pilgu läbi. Miks sattus andekas neiu ravile
psühhiaatriakliiniku söömishäirete osakonda? Kuidas söömishäireid ravitakse?
Mis piitspeenikesi palatikaaslasi rõõmustas ja kurvastas? Millist käitumist
soovisid nad oma tuttavatelt ja lähedastelt?
14. Ellen Kilgas
Tõnu Kilgas
oli mees, kes kandis alati välja fraki ja viimseni lihvitud soengu koos hästi
valitud parfüümiga. Ta oli mees, kes võis niita vikatiga päikese kuumuses muru,
praadida kruustangide vahele keeratud triikraual muna, parandada katust ja
keeta moosi. Ta oli mees, kes kõndis omapäi, kuid kes janunes armastuse järele.
Mees, kelle hinge sügavamad kihid on seni jäänud enamusele varjatuks. Ta oli
oma aja mänguline, ent kirgas fenomen, kes oli armastusväärne, vastuoluline,
hirmuäratav, kirglik, kättesaamatu ja jääv. See on lugu mehest, kelle süda
kuulus jäägitult vaid teatrile ja muusikale.
Eesti armastatuim naisparodist ja näitleja Pille Pürg astub oma elulooraamatus lugeja ette erakordse avameelsusega.
„Enne naera enda üle, alles siis võta teised ette,“ kõlab tema juhtmõte.
Oskus ennast ja teisi jälgida ning läbielatut talletada teeb tema loost tõelise ajastu märgi, milles vaadatakse halastamatu otsekohesusega teatrielu kulisside taha, meenutatakse harvaesineva detailitäpsuse, nakkava huumori või sügava traagikaga vürtsitatud elu- ja lavasündmusi.
Naerda saab pisarateni, aga ka läbi pisarate.
16. Helmut Eller
"NELI TEMPERAMENTI PEDAGOOGIKAS JA ENESEKASVATUSES"
Helmut Elleri raamat viib
meid põnevasse ja elulisse temperamentide maailma. Autor käsitleb
temperamendiõpetust ning selle rakendamisvõimalusi pedagoogikas,
enesekasvatuses ja inimsuhetes erinevatest ja tihti ka ootamatutest
vaatenurkadest. Lisaks põgusale ajaloolisele tagasivaatele on raamatus viiteid
ka temperamendifenomeni inimeseõpetuslikele alustele. Põhitähelepanu on
suunatud eelkõige pedagoogilis-kasvatuslikele küsimustele, sest erineva
temperamendiga laste õige kohtlemine ja nende ühekülgsuste harmoneerimine on
õpetajate ning lastevanemate üks olulisemaid kasvatuslikke ülesandeid, mille
juures ei saa puududa ka vältimatu enesekasvatuslik aspekt. Raamatu suureks
väärtuseks on autori elav esitusviis, värvikad kirjeldused ja rohked
praktilised nõuanded.
17. Jaron Lanier
"KÜMME PÕHJUST, MIKS OTSEKOHE KUSTUTADA KÕIK OMA SOTSIAALMEEDIA KONTOD"
Teil on võib-olla raske
ette kujutada elu ilma oma sotsiaalmeedia kontodeta, kuid virtuaalmaailma
teerajaja Jaron Lanier kinnitab, et meile tuleks kasuks, kui meil neid ei
oleks. Sotsiaalmeedia mürgisest haardest pagemiseks on Lanieri sõnul palju
põhjusi. Sotsiaalmeedia kipub meis esile tooma halvemat, muudab poliitika hirmuäratavaks,
hullutab meid illusioonidega populaarsusest ja edust, rikub meie suhted tõega,
lahutab meid petliku „seotuse“ või „ühendatusse“ varjus teistest inimestest ja
röövib meilt meie vaba tahte – kõike seda halastamatu, suunatud reklaamivoo
abil. Kuidas jääda iseseisvaks maailmas, kus me oleme pideva jälgimise all, kus
meid pidevalt mõõdistavad mingid algoritmid, mida juhivad maailmaajaloo
rikkaimad kompaniid, kelle rikkuse ainus allikas on see, et neile makstakse
meie käitumise manipuleerimise eest? Kuidas peaks sotsiaalmeedia hüved üles
kaaluma katastroofilised kaotused meie inimväärikuses, õnnes ja vabaduses?
Teave pärineb Rahva Raamatu kodulehelt
.