Sõbrapäev, 14. veebruar

Sel puhul valmistati õpikeskuses sõpradele kaarte.

Õpikeskuses on uus arendav mäng: Puzzle nuputaja Lifetime Games 5 in 1

Mäng leidis kohe ka oma fännid.

    

    

 Uued raamatud õpikeskuses:

1. Laine Randjärv

"PÕHJAMAA PÄIKESE KULLAS"

Laine Randjärve raamat „Põhjamaa päikese kullas“ põhineb koorijuhtide Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe kirjavahetuse analüüsil ja hõlmab laulupeoliikumisega seonduvaid sündmusi aastatel 1938 – 1980, mille vahele jäi peategelaste aktiivse tegevuse periood ning palju olulisi ning pöördelisi kultuuriajaloolisi sündmusi. Raamatu pealkiri on otseselt seotud Vettiku lauluga „Su Põhjamaa päikese kullast”, millega ta kandideeris ka Eesti Vabariigi hümni leidmiseks korraldatud konkursil.

2.  Laine Randjärv

"EUROOPA. VÄÄRTUSED. EUROOPAST EUROOPLASELE"

Tsitaadiraamat Euroopast eurooplasele on kuulsate eurooplaste mõtteterade kogumik. Mõned neist on inimesed, kelle hääl kõlab juba minevikust, aga kes ometi juba mitukümmend aastat tagasi oskasid ette näha Euroopa tulevikku. Raamatus kõnelevad ka tänased Euroopa liidrid Angela Merkel, Herman Van Rompuy, José Manuel Barroso, Anders Fogh Rasmussen jt. Nad räägivad küsimustest, mis enamasti meil kõigil mõttes ja südamel.

Kogumikus ilmub valik Eesti presidentide Lennart Meri, Arnold Rüütli ja Toomas Hendrik Ilvese kõnedest ning Siim Kallase ettekanne teaduskonverentsil. Lugeda saab EV peaministri aastatel 2005–2014 Andrus Ansipi aruannet Riigikogule Eesti valitsuse tegevusest Euroopa suunal.

3. "NEKRUT LÄHEB SÕTTA. KUSTAS RIEDEBACHI PÄEVIKUD 1897–1917"

Raamat „Nekrut läheb sõtta” sisaldab Raplamaa mehe Kustas Riedebachi (1875–1954) vahetuid mälestusi sajanditagustest juhtumistest Vene kroonus.

Lood on humoorikad ja lüürilised, tõetruud ja luulelised. Neid päevikuridu lugedes avaneb Kustase muhe ja siiras iseloom, aval meel ja terav mõistus. Lisaks nekrutipõlve kirjeldavatele seikadele leiame tema päevikutest hulgaliselt ajaloolist teavet. Ka ei jäta kedagi külmaks võõra maa sõdades võidelnud Kustase igatsevad lood kodu ning pere järele, tema soojad ja tundeküllased värsid.

Raamatu koostaja ning järelsõna kirjutaja, Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Jüri Randjärv (s. 1937) on Kustase lapselaps, kes mäletab hästi muheda vanaisa tegutsemisi oma lapsepõlvest Kaius, Allika talus.

 

 

7. veebruaril tähistatav rahvusvaheline turvalise interneti päev käsitleb seekord teemat "Minu andmed on minu vara".

Sel päeval saab õpikeskuses lahendada internetiteemalisi ristsõnu.

Siin mõned uued internetiteemalised raamatud:

1. Katrin Tiidenberg

"IHU JA HINGEGA INTERNETIS - MINALOOME SOTSIAALMEEDIAS"

Katrin Tiidenbergi “Ihu ja hingega internetis: kuidas mõista sotsiaalmeediat?” on esimene eestikeelne sissevaade interneti-, ja sotsiaalmeediauuringutesse ja on mõeldud kõigile, keda huvitab inimeseks olemine tänases digitaalselt rikastatud elukeskkonnas. 

Raamat selgitab paeluvalt ja mõistetavalt võrgutehnoloogiast vahendatud inimsuhtluse ja minaloome erinevaid tahkusid, põimides põnevate originaaluurimuste andmeid rahvusvaheliste uuringute asjalike tõlgendustega.

2. Edward Lucas

"KÜBERFOOBIA"

Kodust lahkudes lukustame uksed ja kontrollime üle aknad. Enne autoteele astumist vaatame mõlemale poole, et veenduda, kas teeületamine on ohutu. Miks me oleme siis nii muretud internetis ringi liikudes? Edward Lucas näitab oma raamatus, et kübermaailm on palju ohtlikum, kui pealtnäha paistab. Paroolid ei ole tõsiseks takistuseks neile, kes on otsustanud neist mööda hiilida, ja anonüümsus on lihtsalt saavutatav nii heade kui ka kurjade kavatsustega isikutele.

Interneti leiutas väike grupp arvutiteadlasi, kes otsisid vahendeid kiireks infovahetuseks. Viimase kahekümne aastaga on see kasvanud globaalseks infokiirteeks, mis on avatud kõigile. Anonüümsus, mida internetikeskkond võimaldab, tähendab paraku ka tõelise privaatsuse puudumist.

3. Gopi Kallayil

"INTERNET SINU SEES"

 Internetist on saanud inimkonna nähtamatu kesknärvisüsteem, mis ühendab meid omavahel mõttekiirusel. Üha rohkematele inimestele on lihtsam mobiiltelefoni hankimine kui puhta joogiveekättesaamine. Kuid kõige hinnalisem tehnoloogia asub meie sees. See on meie sisevõrk – meie aju, keha, meel, hing ja teadvus – see on isikliku sisetehnoloogia võrgustik, mida kanname kõikjal endaga kaasas.

4. Marc-Uwe Kling

"PÄEV, MIL VANAEMA TEGI INTERNETI KATKI"

„Tiffanyl tuli vaid sel ÜHELAINSAL KORRAL vanaema valvata. Aga justnimelt SIIS sai vanaema hakkama sellega, et tegi interneti katki. TERVE INTERNETI. Üle kogu maailma. On see vast lugu …“

Ilma internetita pole miski nii nagu varem: Max ei saa enam telefonis sõpradega suhelda, Luisa ei saa muusikat kuulata ja vanaisa ei saa telekast filmi vaadata. Isegi emps ja paps tulevad üle mõistuse vara koju, sest neil pole enam võimalik tööd teha. Kõik on nõutud. Mida ilma internetita küll pihta hakata?

Hoolimata kõigest kujuneb sellest üks maruvahva päev. Olgugi et internet on katki.

Või ehk just seepärast, et internet on katki?

EESTI KIRJANDUSE PÄEV!

Alates käesolevast aastast on 30. jaanuar riiklikus tähtpäevade kalendris eesti kirjanduse päev, mis on ka lipupäev. Eesti kirjanduse päevaga soovitakse väärtustada kirjanduse tüvitekste ning pöörata tähelepanu tänapäeva kirjandusele ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ning ühiskonnas.

30. jaanuaril on ka A. H. Tammsaare 145. sünniaastapäev.

Eesti kirjanduse päeva puhul käisid 4.a ja 4.b klassi õpilased õpikeskuses, kus paremad lugejad lugesid ette Ilmar Tomuski raamatut „Tere,Volli“ ning kuulati ERR vahendusel katkendeid raamatust näitleja Ott Sepa esituses. Samal ajal valminud joonistusi saab vaadata õpikeskuse seinal.

    

Eesti kirjanduse päeva puhul saabusid õpikeskusesse uued raamatud eesti autoritelt, lisaks mõningad pedagoogika teemalised raamatud.

1. Maarja Undusk

"ELLEN NIIT. HELEDA MÕTTE LAAST"

Aasta Raamat 2022 finalist ja A. H. Tammsaare kirjanduspreemia nominent 2022

See on raamat luuletaja ja tõlkija Ellen Niidu (1928–2016) elust ja loomingust. Raamatu autor on Ellen Niidu kunstnikust tütar Maarja Undusk, kellel muude allikate kõrval on olnud kasutada rikkalik kodune arhiiv ja perekondlik pärimus. Maarja Undusk: „Inimese elu igast päevastki oleks võimalik kirjutada terve raamat, nii et kirjutades tervest elust ühe raamatu on valik paratamatult subjektiivne. Lootkem, et Ellen Niidu olemus joonistub nende lehekülgede toel välja võimalikult aredal kujul.“

2. Kätlin Vainol

"ELLEN, EIK JA KILEKOTI MÕISTATUS"

10-aastased Ellen ja Eik on suured leiutajad ja teadushuvilised. Kui nende klass ehitas roboteid, siis meisterdasid nemad valmis SodiBoti, kes aitab tuba koristada ja sorteerib isegi prügi õigesti ära. Käes on aeg robotit teistele esitleda. Kui lapsed kooli jõuavad, siis selgub aga, et SodiBoti asemel on kotis on hoopis midagi muud.

Nüüd peavad Ellen ja Eik kehastuma detektiivideks ja SodiBoti ära päästma. Algab seiklus, mis viib kõigepealt naabritädi, edasi pakendite konteineri, jäätmeauto ja jäätmejaama juurde. Muu hulgas saab lugeja teada, mis on taaskasutus ja pakendi¬ringlus, mida teha kodus tekkivate jäätmetega ja mis saab kõigist õunasüdametest, mahlapakkidest ja vanadest riietest.

3. Andris Feldmanis, Livia Ulman

"ERIK KIVISÜDA"

Erik on 11-aastane poiss, keda ei häiri mitte miski, sest tal on kivist süda. Talle ei lähe korda, et vanematel pole tema jaoks aega ja et tal pole sõpru. Aga kui ta elu päevapealt muutub ja nad uhkesse tondilossi meenutavasse majja kolivad, tunneb Erik, et tedagi võib miski häirida. Näiteks oma kummalise isaga samas majas elav Maria, kes on otsustanud Eriku pere sealt välja ajada.

Kui poiss kuuleb, et tüdrukul on selleks salaplaan välja mõeldud, lööb Erik vaenlasega kampa – tema ei unista muust kui vanasse paneelikasse tagasi kolimisest. Koos võtavad lapsed ette ohtliku merereisi ja leiavad end salapärasest maailmast, mis õõtsub needuste taktis ja kubiseb piraatidest.

Raamat põhineb Livia Ulmani ja Andris Feldmanise samanimelise lastefilmi stsenaariumil.

4. Kalle Muuli

"IMELAPS. KELLY SILDARU LUGU"

Milline on olümpiamedali hind?

Pekingi taliolümpialt Eestile ainsa medali toonud Kelly Sildaru pole lihtsalt üks sportlane paljudest. Teda on juba pisikesest peale peetud imelapseks. Ta on üles kasvanud meie kõigi silme all ja aastaid säranud üle väikese Eesti piiride.

Aga imelapse elu ei ole alati imeline. Vaid vähesed inimesed teavad, kui okkaline on olnud Kelly teekond tippu tegelikult, sest pikka aega kõneles Kelly eest tema treenerist isa, kelle tegusid uurib nüüd prokuratuur. Selles raamatus räägib oma loo ausalt ja avameelselt Kelly ise.

5. Tiina Laanem

"KATARIINA KAAPERDAB KOOLI"

Neljandas klassis õppiv Katariina tahaks olla samasugune nagu teised ja leida sõpru. Selliseid, kes oleksid sõbrad ka siis, kui ta pisut pööraseks läheb. Seda juhtub, kuigi ta püüab viisakalt käituda. Paraku saadetakse teda ikka ja jälle klassiukse taha, et ta seal oma käitumise üle järele mõtleks. Samal ajal kisub üks veider vägi Katariinat kooli keldrisse, kus ta kohtub kummalise vaimolendiga. Too annab korralduse: „Päästa hiired!“ Tüdrukul tuleb välja selgitada, mis hiirtega tegemist ning kas ta ise julgeb olla sõber nendega, kelle sõber ei soovi justkui keegi olla.

6. Halliki Harro-Loit, Helen Hirsnik, Tiia Kõnnussaar, Meedi Neeme, Karmen Palts, Lemme Randma, Margit Sutrop

"KLASSIJUHATAJA KÄSIRAAMAT"

Klassijuhataja võiks oma klassile olla kõigepealt mentor ja väärtuskasvataja, 

ent selle tähtsa rolli täitmiseks vajab ta kaasõpetajate ja kooli juhtkonna 

arusaamist ning tuge. Raamat sisaldab endas nii praktilist nõu kui ka 

teoreetilisi arutelusid klassijuhataja töö edendamiseks ja toetamiseks. 

Käesolev raamat on teadlaste ja praktikute ühistöös sündinud katse 

mõtestada klassijuhataja mitmesuguseid rolle ja tema ees seisvaid 

väärtusvalikuid.

7. Marje Aavik

"KODUÕPE"

Kõik saab alguse sellest, et üks tavaline poiss jääb koduõppele. #Koduõpe ... lahe! Ava siit, ava sealt! Tundub justkui olümpiaad või siiski mitte? 75 päeva hiljem ... kas enam ongi nii lahe? Koduõppe moto "Võta ennast kokku".
#Koduõpe on päeviku pidamine ühe tavalise poisi poolt, kes püüab kirjutamisega teha ruumi oma peas uutele mõtetele. Päeviku pidamine ei ole mingi ilukirjanduslik žanr, vaid äge ajas liikumine.
Millest kirjutada? Millest iganes!

8. Age Oks, Doris Kareva

"LIBLIKALEND"

Tants on läbi aegade olnud inimese muutlike hingeseisundite üks ilmekamaid väljendusi. Age Oks, maailmaklassi baleriin, avab selles raamatus oma kirka ja küllusliku loojateekonna tagamaid. Lisaks jumalikule andele nõuab kunstniku saatus jäägitut pühendumist - ja mida avaram isiksus, seda lummavam looming. "Liblikalennus" saavad kokku Age Oksa tantsukunst, Doris Kareva tekst ja Stina Kase fotod.

9. Kätlin Kaldmaa

"LYDIA" Aasta Raamat 2022 võitja

Elas kord üks tüdruk, kes sündis 1843. aasta detsembrikuus Vändra köstrimajas ja tema nimeks sai Lydia Emilie Florentine Jannsen. Lydia oli Jannsenite pere esimene laps. Tema isa oli ajakirjanik ja koolmeister Johann Voldemar Jannsen, kes asutas Postimehe. Lydia ema Juliana Emilie Koch kasvatas lapsi ja õpetas neile saksa keelt.

10. "MOOTORSAEGA LEPATRIINU JA VEEL 99 EESTI LAPSE JUBEJUTTU"

Hirmsaid asju sünnib. Kurjad lehtsalatid ründavad, kuused tulevad kallale, lepatriinu vehib mootorsaega ja kui sa ette ei vaata, võib sinust saada vorst. Lastevorst.

Kirjastus Tänapäev on koostöös ajakirjaga Tähekesega koostanud laste jubejuttude kogumikke 2008. aastast. Käesolev kogumik on juba neljas. Jutukesed on valitud aastatel 2018–2021 Tähekesele saadetud töödest.

11. Aino Pervik

"PAULA KÄIB POES. PAULA LÄHEB PIKNIKULE"

Selle raamatu esimeses loos saadab ema Paula poodi kohvikoort ja viilutatud lauasaia ostma. Vanas kodus käis Paula tihti üksi poes. See oli väga lihtne. Uues kodus ei ole Paula veel päris üksi poes käinud, kuid ta oskab sinna sellegipoolest minna ja oskab muidugist ka linnapoes sisseoste sooritada. Kuid sellegipoolest tekib ootamatuid sekeldusi...

Teises loos otsustab Paula pere minna piknikule. Kaasa kutsutakse ka Joosepi-poiss. Piknikuseltskond sõidab bussiga linnast välja mere äärde.

12. Reeli Reinaus

"RAHEL, ANDERS JA AJAAUGUD"

Olles teada saanud oma vanemate lahutusest, põgeneb Rahel suvel linnast 

maale vanaema juurde. Külas, kus ta varem palju suvesid on veetnud, peab 

ta hakkama saama oma elumuutusest tingitud kurbuse, lapsepõlvesõpradega, 

kes kõik on vahepealsete aastatega pisut muutunud, ning kummalise 

avastusega, mida ta poolkogemata teeb metsas asuva Nõidama koopa kohta. 

Lisaks kõigele on Rahel sunnitud vanaema tungival palvel külastama talle 

täiesti võõrast, õnnetuse tagajärjel ratastooli jäänud poissi.

 13. Eliis Grigor

"TEIBITUD SUU"

Kui Eliis oli 14-aastasena anoreksia diagnoosiga haiglaravil, otsustas ta hakata oma teadmisi söömishäiretest ja haiglas kogetust kirja panema. Oma päeviku põhjal kirjutas ta aasta hiljem käesoleva raamatu. See on valus ja lõbus lugu ühest tänapäeval kiiresti levivast raskest haigusest ja paranemise pikast teekonnast tundliku teismelise pilgu läbi. Miks sattus andekas neiu ravile psühhiaatriakliiniku söömishäirete osakonda? Kuidas söömishäireid ravitakse? Mis piitspeenikesi palatikaaslasi rõõmustas ja kurvastas? Millist käitumist soovisid nad oma tuttavatelt ja lähedastelt?

14. Ellen Kilgas

 "PEAASI, ET OLEKS KIRGE!"

Tõnu Kilgas oli mees, kes kandis alati välja fraki ja viimseni lihvitud soengu koos hästi valitud parfüümiga. Ta oli mees, kes võis niita vikatiga päikese kuumuses muru, praadida kruustangide vahele keeratud triikraual muna, parandada katust ja keeta moosi. Ta oli mees, kes kõndis omapäi, kuid kes janunes armastuse järele. Mees, kelle hinge sügavamad kihid on seni jäänud enamusele varjatuks. Ta oli oma aja mänguline, ent kirgas fenomen, kes oli armastusväärne, vastuoluline, hirmuäratav, kirglik, kättesaamatu ja jääv. See on lugu mehest, kelle süda kuulus jäägitult vaid teatrile ja muusikale.

15. Verni Leivak

"PILLE PÜRG. PISARAIS PÄIKESETÜDRUK"

Eesti armastatuim naisparodist ja näitleja Pille Pürg astub oma elulooraamatus lugeja ette erakordse avameelsusega.

„Enne naera enda üle, alles siis võta teised ette,“ kõlab tema juhtmõte.

Oskus ennast ja teisi jälgida ning läbielatut talletada teeb tema loost tõelise ajastu märgi, milles vaadatakse halastamatu otsekohesusega teatrielu kulisside taha, meenutatakse harvaesineva detailitäpsuse, nakkava huumori või sügava traagikaga vürtsitatud elu- ja lavasündmusi.

Naerda saab pisarateni, aga ka läbi pisarate.

16. Helmut Eller

"NELI TEMPERAMENTI PEDAGOOGIKAS JA ENESEKASVATUSES"

Helmut Elleri raamat viib meid põnevasse ja elulisse temperamentide maailma. Autor käsitleb temperamendiõpetust ning selle rakendamisvõimalusi pedagoogikas, enesekasvatuses ja inimsuhetes erinevatest ja tihti ka ootamatutest vaatenurkadest. Lisaks põgusale ajaloolisele tagasivaatele on raamatus viiteid ka temperamendifenomeni inimeseõpetuslikele alustele. Põhitähelepanu on suunatud eelkõige pedagoogilis-kasvatuslikele küsimustele, sest erineva temperamendiga laste õige kohtlemine ja nende ühekülgsuste harmoneerimine on õpetajate ning lastevanemate üks olulisemaid kasvatuslikke ülesandeid, mille juures ei saa puududa ka vältimatu enesekasvatuslik aspekt. Raamatu suureks väärtuseks on autori elav esitusviis, värvikad kirjeldused ja rohked praktilised nõuanded.

 17. Jaron Lanier

"KÜMME PÕHJUST, MIKS OTSEKOHE KUSTUTADA KÕIK OMA SOTSIAALMEEDIA KONTOD"

Teil on võib-olla raske ette kujutada elu ilma oma sotsiaalmeedia kontodeta, kuid virtuaalmaailma teerajaja Jaron Lanier kinnitab, et meile tuleks kasuks, kui meil neid ei oleks. Sotsiaalmeedia mürgisest haardest pagemiseks on Lanieri sõnul palju põhjusi. Sotsiaalmeedia kipub meis esile tooma halvemat, muudab poliitika hirmuäratavaks, hullutab meid illusioonidega populaarsusest ja edust, rikub meie suhted tõega, lahutab meid petliku „seotuse“ või „ühendatusse“ varjus teistest inimestest ja röövib meilt meie vaba tahte – kõike seda halastamatu, suunatud reklaamivoo abil. Kuidas jääda iseseisvaks maailmas, kus me oleme pideva jälgimise all, kus meid pidevalt mõõdistavad mingid algoritmid, mida juhivad maailmaajaloo rikkaimad kompaniid, kelle rikkuse ainus allikas on see, et neile makstakse meie käitumise manipuleerimise eest? Kuidas peaks sotsiaalmeedia hüved üles kaaluma katastroofilised kaotused meie inimväärikuses, õnnes ja vabaduses?

Teave pärineb Rahva Raamatu kodulehelt

 

.