01/02/2023

Eesti kirjanduse päeva puhul saabusid õpikeskusesse uued raamatud eesti autoritelt, lisaks mõningad pedagoogika teemalised raamatud.

1. Maarja Undusk

"ELLEN NIIT. HELEDA MÕTTE LAAST"

Aasta Raamat 2022 finalist ja A. H. Tammsaare kirjanduspreemia nominent 2022


See on raamat luuletaja ja tõlkija Ellen Niidu (1928–2016) elust ja loomingust. Raamatu autor on Ellen Niidu kunstnikust tütar Maarja Undusk, kellel muude allikate kõrval on olnud kasutada rikkalik kodune arhiiv ja perekondlik pärimus. Maarja Undusk: „Inimese elu igast päevastki oleks võimalik kirjutada terve raamat, nii et kirjutades tervest elust ühe raamatu on valik paratamatult subjektiivne. Lootkem, et Ellen Niidu olemus joonistub nende lehekülgede toel välja võimalikult aredal kujul.“

2. Kätlin Vainol

"ELLEN, EIK JA KILEKOTI MÕISTATUS"

10-aastased Ellen ja Eik on suured leiutajad ja teadushuvilised. Kui nende klass ehitas roboteid, siis meisterdasid nemad valmis SodiBoti, kes aitab tuba koristada ja sorteerib isegi prügi õigesti ära. Käes on aeg robotit teistele esitleda. Kui lapsed kooli jõuavad, siis selgub aga, et SodiBoti asemel on kotis on hoopis midagi muud.

Nüüd peavad Ellen ja Eik kehastuma detektiivideks ja SodiBoti ära päästma. Algab seiklus, mis viib kõigepealt naabritädi, edasi pakendite konteineri, jäätmeauto ja jäätmejaama juurde. Muu hulgas saab lugeja teada, mis on taaskasutus ja pakendi¬ringlus, mida teha kodus tekkivate jäätmetega ja mis saab kõigist õunasüdametest, mahlapakkidest ja vanadest riietest.



3. Andris Feldmanis, Livia Ulman

"ERIK KIVISÜDA"

Erik on 11-aastane poiss, keda ei häiri mitte miski, sest tal on kivist süda. Talle ei lähe korda, et vanematel pole tema jaoks aega ja et tal pole sõpru. Aga kui ta elu päevapealt muutub ja nad uhkesse tondilossi meenutavasse majja kolivad, tunneb Erik, et tedagi võib miski häirida. Näiteks oma kummalise isaga samas majas elav Maria, kes on otsustanud Eriku pere sealt välja ajada.

Kui poiss kuuleb, et tüdrukul on selleks salaplaan välja mõeldud, lööb Erik vaenlasega kampa – tema ei unista muust kui vanasse paneelikasse tagasi kolimisest. Koos võtavad lapsed ette ohtliku merereisi ja leiavad end salapärasest maailmast, mis õõtsub needuste taktis ja kubiseb piraatidest.

Raamat põhineb Livia Ulmani ja Andris Feldmanise samanimelise lastefilmi stsenaariumil.








4. Kalle Muuli

"IMELAPS. KELLY SILDARU LUGU"

Milline on olümpiamedali hind?

Pekingi taliolümpialt Eestile ainsa medali toonud Kelly Sildaru pole lihtsalt üks sportlane paljudest. Teda on juba pisikesest peale peetud imelapseks. Ta on üles kasvanud meie kõigi silme all ja aastaid säranud üle väikese Eesti piiride.

Aga imelapse elu ei ole alati imeline. Vaid vähesed inimesed teavad, kui okkaline on olnud Kelly teekond tippu tegelikult, sest pikka aega kõneles Kelly eest tema treenerist isa, kelle tegusid uurib nüüd prokuratuur. Selles raamatus räägib oma loo ausalt ja avameelselt Kelly ise.


5. Tiina Laanem

"KATARIINA KAAPERDAB KOOLI"

Neljandas klassis õppiv Katariina tahaks olla samasugune nagu teised ja leida sõpru. Selliseid, kes oleksid sõbrad ka siis, kui ta pisut pööraseks läheb. Seda juhtub, kuigi ta püüab viisakalt käituda. Paraku saadetakse teda ikka ja jälle klassiukse taha, et ta seal oma käitumise üle järele mõtleks. Samal ajal kisub üks veider vägi Katariinat kooli keldrisse, kus ta kohtub kummalise vaimolendiga. Too annab korralduse: „Päästa hiired!“ Tüdrukul tuleb välja selgitada, mis hiirtega tegemist ning kas ta ise julgeb olla sõber nendega, kelle sõber ei soovi justkui keegi olla.



6. Halliki Harro-LoitHelen HirsnikTiia KõnnussaarMeedi NeemeKarmen PaltsLemme RandmaMargit Sutrop

"KLASSIJUHATAJA KÄSIRAAMAT"

Klassijuhataja võiks oma klassile olla kõigepealt mentor ja väärtuskasvataja, 

ent selle tähtsa rolli täitmiseks vajab ta kaasõpetajate ja kooli juhtkonna 

arusaamist ning tuge. Raamat sisaldab endas nii praktilist nõu kui ka 

teoreetilisi arutelusid klassijuhataja töö edendamiseks ja toetamiseks. 

Käesolev raamat on teadlaste ja praktikute ühistöös sündinud katse 

mõtestada klassijuhataja mitmesuguseid rolle ja tema ees seisvaid 

väärtusvalikuid.


7. Marje Aavik

"KODUÕPE"

Kõik saab alguse sellest, et üks tavaline poiss jääb koduõppele. #Koduõpe ... lahe! Ava siit, ava sealt! Tundub justkui olümpiaad või siiski mitte? 75 päeva hiljem ... kas enam ongi nii lahe? Koduõppe moto "Võta ennast kokku".
#Koduõpe on päeviku pidamine ühe tavalise poisi poolt, kes püüab kirjutamisega teha ruumi oma peas uutele mõtetele. Päeviku pidamine ei ole mingi ilukirjanduslik žanr, vaid äge ajas liikumine.
Millest kirjutada? Millest iganes!


8. Age Oks, Doris Kareva

"LIBLIKALEND"

Tants on läbi aegade olnud inimese muutlike hingeseisundite üks ilmekamaid väljendusi. Age Oks, maailmaklassi baleriin, avab selles raamatus oma kirka ja küllusliku loojateekonna tagamaid. Lisaks jumalikule andele nõuab kunstniku saatus jäägitut pühendumist - ja mida avaram isiksus, seda lummavam looming. "Liblikalennus" saavad kokku Age Oksa tantsukunst, Doris Kareva tekst ja Stina Kase fotod.

"LYDIA" Aasta Raamat 2022 võitja

Elas kord üks tüdruk, kes sündis 1843. aasta detsembrikuus Vändra köstrimajas ja tema nimeks sai Lydia Emilie Florentine Jannsen. Lydia oli Jannsenite pere esimene laps. Tema isa oli ajakirjanik ja koolmeister Johann Voldemar Jannsen, kes asutas Postimehe. Lydia ema Juliana Emilie Koch kasvatas lapsi ja õpetas neile saksa keelt.


10.
"
MOOTORSAEGA LEPATRIINU JA VEEL 99 EESTI LAPSE JUBEJUTTU"

Hirmsaid asju sünnib. Kurjad lehtsalatid ründavad, kuused tulevad kallale, lepatriinu vehib mootorsaega ja kui sa ette ei vaata, võib sinust saada vorst. Lastevorst.

Kirjastus Tänapäev on koostöös ajakirjaga Tähekesega koostanud laste jubejuttude kogumikke 2008. aastast. Käesolev kogumik on juba neljas. Jutukesed on valitud aastatel 2018–2021 Tähekesele saadetud töödest.



11. Aino Pervik


"PAULA KÄIB POES. PAULA LÄHEB PIKNIKULE"

Selle raamatu esimeses loos saadab ema Paula poodi kohvikoort ja viilutatud lauasaia ostma. Vanas kodus käis Paula tihti üksi poes. See oli väga lihtne. Uues kodus ei ole Paula veel päris üksi poes käinud, kuid ta oskab sinna sellegipoolest minna ja oskab muidugist ka linnapoes sisseoste sooritada. Kuid sellegipoolest tekib ootamatuid sekeldusi...

Teises loos otsustab Paula pere minna piknikule. Kaasa kutsutakse ka Joosepi-poiss. Piknikuseltskond sõidab bussiga linnast välja mere äärde.


12. Reeli Reinaus

"RAHEL, ANDERS JA AJAAUGUD"

Olles teada saanud oma vanemate lahutusest, põgeneb Rahel suvel linnast 

maale vanaema juurde. Külas, kus ta varem palju suvesid on veetnud, peab 

ta hakkama saama oma elumuutusest tingitud kurbuse, lapsepõlvesõpradega, 

kes kõik on vahepealsete aastatega pisut muutunud, ning kummalise 

avastusega, mida ta poolkogemata teeb metsas asuva Nõidama koopa kohta. 

Lisaks kõigele on Rahel sunnitud vanaema tungival palvel külastama talle 

täiesti võõrast, õnnetuse tagajärjel ratastooli jäänud poissi.


 13. 
Eliis Grigor
"TEIBITUD SUU"

Kui Eliis oli 14-aastasena anoreksia diagnoosiga haiglaravil, otsustas ta hakata oma teadmisi söömishäiretest ja haiglas kogetust kirja panema. Oma päeviku põhjal kirjutas ta aasta hiljem käesoleva raamatu. See on valus ja lõbus lugu ühest tänapäeval kiiresti levivast raskest haigusest ja paranemise pikast teekonnast tundliku teismelise pilgu läbi. Miks sattus andekas neiu ravile psühhiaatriakliiniku söömishäirete osakonda? Kuidas söömishäireid ravitakse? Mis piitspeenikesi palatikaaslasi rõõmustas ja kurvastas? Millist käitumist soovisid nad oma tuttavatelt ja lähedastelt?


14. Ellen Kilgas

 "PEAASI, ET OLEKS KIRGE!"

Tõnu Kilgas oli mees, kes kandis alati välja fraki ja viimseni lihvitud soengu koos hästi valitud parfüümiga. Ta oli mees, kes võis niita vikatiga päikese kuumuses muru, praadida kruustangide vahele keeratud triikraual muna, parandada katust ja keeta moosi. Ta oli mees, kes kõndis omapäi, kuid kes janunes armastuse järele. Mees, kelle hinge sügavamad kihid on seni jäänud enamusele varjatuks. Ta oli oma aja mänguline, ent kirgas fenomen, kes oli armastusväärne, vastuoluline, hirmuäratav, kirglik, kättesaamatu ja jääv. See on lugu mehest, kelle süda kuulus jäägitult vaid teatrile ja muusikale.

15. Verni Leivak

"PILLE PÜRG. PISARAIS PÄIKESETÜDRUK"

Eesti armastatuim naisparodist ja näitleja Pille Pürg astub oma elulooraamatus lugeja ette erakordse avameelsusega.

„Enne naera enda üle, alles siis võta teised ette,“ kõlab tema juhtmõte.

Oskus ennast ja teisi jälgida ning läbielatut talletada teeb tema loost tõelise ajastu märgi, milles vaadatakse halastamatu otsekohesusega teatrielu kulisside taha, meenutatakse harvaesineva detailitäpsuse, nakkava huumori või sügava traagikaga vürtsitatud elu- ja lavasündmusi.

Naerda saab pisarateni, aga ka läbi pisarate.

16. Helmut Eller

"NELI TEMPERAMENTI PEDAGOOGIKAS JA ENESEKASVATUSES"

Helmut Elleri raamat viib meid põnevasse ja elulisse temperamentide maailma. Autor käsitleb temperamendiõpetust ning selle rakendamisvõimalusi pedagoogikas, enesekasvatuses ja inimsuhetes erinevatest ja tihti ka ootamatutest vaatenurkadest. Lisaks põgusale ajaloolisele tagasivaatele on raamatus viiteid ka temperamendifenomeni inimeseõpetuslikele alustele. Põhitähelepanu on suunatud eelkõige pedagoogilis-kasvatuslikele küsimustele, sest erineva temperamendiga laste õige kohtlemine ja nende ühekülgsuste harmoneerimine on õpetajate ning lastevanemate üks olulisemaid kasvatuslikke ülesandeid, mille juures ei saa puududa ka vältimatu enesekasvatuslik aspekt. Raamatu suureks väärtuseks on autori elav esitusviis, värvikad kirjeldused ja rohked praktilised nõuanded.

 17. Jaron Lanier

"KÜMME PÕHJUST, MIKS OTSEKOHE KUSTUTADA KÕIK OMA SOTSIAALMEEDIA KONTOD"

Teil on võib-olla raske ette kujutada elu ilma oma sotsiaalmeedia kontodeta, kuid virtuaalmaailma teerajaja Jaron Lanier kinnitab, et meile tuleks kasuks, kui meil neid ei oleks. Sotsiaalmeedia mürgisest haardest pagemiseks on Lanieri sõnul palju põhjusi. Sotsiaalmeedia kipub meis esile tooma halvemat, muudab poliitika hirmuäratavaks, hullutab meid illusioonidega populaarsusest ja edust, rikub meie suhted tõega, lahutab meid petliku „seotuse“ või „ühendatusse“ varjus teistest inimestest ja röövib meilt meie vaba tahte – kõike seda halastamatu, suunatud reklaamivoo abil. Kuidas jääda iseseisvaks maailmas, kus me oleme pideva jälgimise all, kus meid pidevalt mõõdistavad mingid algoritmid, mida juhivad maailmaajaloo rikkaimad kompaniid, kelle rikkuse ainus allikas on see, et neile makstakse meie käitumise manipuleerimise eest? Kuidas peaks sotsiaalmeedia hüved üles kaaluma katastroofilised kaotused meie inimväärikuses, õnnes ja vabaduses?

Teave pärineb Rahva Raamatu kodulehelt

 






10/01/2023

 Annetustena  lisandus õpikeskuse kogusse kaks raamatut:


1. Heiki Krips

"KLASSI JUHTIMINE. KUIDAS SAAVUTADA ÕPPIVAT, SÕBRALIKKU JA KOKKUHOIDVAT KLASSI"

See raamat räägib, kuidas klassijuhatajad ja õpetajad saavad klassi juhtimise kaudu luua klassis sellise keskkonna, milles õpilastel on hea õppida ja meeldiv olla. Raamatus esitatud rohkete näidete varal mõistab lugeja, kui oluline osa õpilaste elus on kokkuhoidval ja üksteisest hoolival klassil, kus pole kohta kiusamiskäitumisele.

"VALLATU MATEMAATIKA. ÜLESANNETE KOGUMIK"

Tahate kuulda sadistianekdooti? Laste­kirjanik läheb lugejatega kohtuma ja kuulutab: „Kirjutasin uue raamatu – matemaatikaülesannete kogumiku.” Küllap teeks see sama välja, kui tuua sünnipäevatordi asemel lauale potitäis putru. Kuid ausalt öeldes pole käesolev raamat just päris õige ülesannete kogumik.

Õpetajatele. Ei, ei – ülesanded on siin päris õiged. Teisele, kolmandale ja neljandale klassile. Neil kõigil on lahendus ja need aitavad kinnistada vastavas klassis läbivõetud materjali. Ent „Ülesannete kogumiku” põhisihiks pole materjali kinnistamine; samuti pole neil ülesannetel midagi ühist sellega, mida nimetatakse „huvitavaks matemaatikaks”. Need ülesanded on hoopis neile, kes matemaatikat ei salli ning peavad ülesannete lahendamist nüriks ja tüütuks tegevuseks. Las nad siis löövad selles kahtlema!

Õpilastele. Kallid lapsed, sellele raamatule on meelega pandud pealkiri „Ülesannete kogumik”, et seda saaks pingi alla peitmata matemaatikatunnis lugeda. Aga kui õpetajad pahandama hakkavad, öelge neile: „Meie ei tea midagi, haridusministeeriumi luba on olemas.”




09/01/2023

Uue aastal saabusid õpikeskusse mitmed raamatud, mis olid seni puudu koolis terviklikult käsitletavate ja soovituslike teoste nimekirjast. Lisaks muud erinevat huvitavat lugemist.


1. Erich Kästner

"EMIL JA DETEKTIIVID"

Emil tohib esimest korda üksi Berliini sõita. Rongis varastatakse talt kogu raha ära. Vaevalt on Emil rongist väljunud, kui ta asub varast jälitama. Õnneks saab ta peagi tuge signaalpasunaga Gustavilt ja tolle sõpradelt, kes aitavad Emilil korraldada pingelist tagaajamist risti läbi suure linna, et varas kinni võtta.







"KASPER JA VIIS TARKA KASSI"

Kasper kolib oma perega vanasse puumajja ja saab naabriks veidra

 vanatädi Amaalia. Esialgu on poiss veidi pettunud, sest naabruses ei

 ela ühtegi lastega peret. Õnneks on Amaalia-tädil viis vahvat kassilast,

 kes on mitu korda nutikamad kui tavalised loomad. Nendega saab

 Kasper peagi heaks sõbraks. Kui vanatädi usaldab Kasperile oma

 kasside suure saladuse, tuleb poisile ebatavaline idee.






3. Kristiina Kass  

 "PETRA LOOD"

Tüdrukutirts Petral juhtub nii mõndagi. Ta käib issiga kelgutamas ja

 mängukoer Pontuga järve ääres, hüppab emme-issi voodi katki ja värvib oma

 toa kunstipäraselt üle. Kristiina Kassi muhedaid lapsesuu-lugusid täiendavad

 ka autori enda illustratsioonid. 





"PRINTSESS LULUU JA HÄRRA KERE"

Kui printsess Luluu esimest korda härra Keret kohtab, küsib ta: „Kas sa

oled kummitus?” „Rumalus!” vastab too. „Kummitusi pole olemas. Mina

olen luukere. Lihast ja luust luukere. Või õigemini ainult luust.

Sõbrad kutsuvad mind lihtsalt härra Kereks.” Ent miks elab salapärane

luukere printsessi lossis? Ja millist saladust ta hoiab puust nikerdatud

laekas?

Piret Raud on kunstnik ja lastekirjanik, kellelt kirjastuses Tänapäev

varem ilmunud populaarsed lasteraamatud „Ernesto küülikud” ning

 „Sanna ja salakütid”. Mõte kirjutada luukerest tuli Piretil 2007. aastal Bologna lasteraamatumessi

 külastades.




"SUUR PETTSONI JA FINDUSE RAAMAT" 

Kogumik sisaldab viis Sven Nordqvisti lugu Pettsoni-taadi ja kass Finduse seiklustest: „Kuidas väike Findus kaotsi läks“, „Pettson ja Findus mängivad peitust“, „Rebasejaht“, „Pettson ja kireja kukk“ ja „Pettson telkimas“.

Mõnus huumor ja Nordqvisti enda joonistatud meeleolukad pildid pakuvad mitmekordset avastamisrõõmu. Väikesed vahepalad tutvustavad lugude tausta ning avaldavad huvitavaid üksikasju raamatu tegelaste kohta. Muu hulgas kutsutakse lugeja koos Pettsoni ja Findusega pannkoogitorti valmistama, ilma vaatlema, nuputama, mängima ja igasuguseid asju meisterdama.

6. Piret Raud

"TEISTMOODI PRINTSESSILOOD"

Lood selles raamatus pole tavalised printsessilood, vaid on hoopistükkis teistmoodi. Ka printsessid ise on siin igaüks täitsa isemoodi ning sealjuures üsnagi kentsakad. 

Näiteks leiab siit tagurpidi-printsessi, kes teeb kõike valepidi ja haukuva printsessi, keda hammustab kirp, samuti printsess Õhupalli, kes korraldab pallidele balli ja printsess Muumia, kes kardab hiiri. Raamatust ei puudu ka paar kurja lohet ning mõned kenad printsid, rääkimata rohketest ilusatest kleitidest, kübaratest ja roosipõõsastest. 


7. Markus Saksatamm

"TÄDI HAKKAB TUULELOHEKS"

Selle raamatu lehekülgedelt leiad 30 lühikest juttu tädilinskitest ja onulinskitest, kelle jaoks miski pole võimatu.




"ÕPETAJA KUSTI KUMMITAB JA TEISI JUTTE"

„Nali naljaks, aga see läheb juba veidi liiale,” ütles direktor õpetaja Kustile. „Kui sa ainult natukene läbi paistsid, siis sain ma sellest veel kuidagi aru. Aga nüüd, kus sind üldse enam näha pole, ei saa ma sind enam õpetama lasta. Inimesed ehmatavad ju, kui näevad koridori peal raamatuid või portfelli ringi hõljumas. Kord läheb käest ära, lapsed satuvad liiga elevusse.”

Kristiina Kassi põnevas ja lõbusas jutukogus seiklevad peale kummitava õpetaja ka mustkunstnik, hambahaldjas, hiiglased, nõiad, päkapikud, printsid ja metsakollid. Ja muidugi ka mõned üsna tavalised lapsed ning natuke ebatavalised kassid ja koerad.


"ÕUDUSTE KOOL"

Ühel mustal-mustal ööl lendas musta tuppa must-must kinnas... 

Umbes sedaviisi algavad kõik laste õudusjutud. Edasi järgneb hingekriipiv lugu, millest juuksed tõusevad püsti, nii et tahaks jalad lõua alla kerida ja ennast üleni tekiga katta.
Vene lastekirjanik Grigori Oster kuulas, mõtiskles ja jõudis otsusele: mille poolest siis tema mingitest harimata tatikatest viletsam on? Ta kirjutab hoopis paremaid jutte, hirmsamaid, ja pealegi kooli teemadel. Tulemuseks on väike, aga naljakas kogumik lastejutte – just selline, mida erilise mõnuga fännavad poisid vanuses 7-10 aastat.


10. August Kitzberg

"LIBAHUNT"

Eesti kirjanduse kullafondi kuuluv draama „Libahunt“ on August Kitzbergi tuntuim näidend, mis esietendus 1911. aastal Endla teatris.

Libahunt“ räägib Tammaru pere traagilisest loost, kasutütre Tiina ja perepoja Marguse armastusest, millele said saatuslikuks kasutütar Mari soov Margust endale saada ja ühiskonnas üldiselt valitsenud ebausk.

Kui Mari lasi lahti kuulujutu, et Tiina on libahunt, oli Tiina saatus otsustatud…






11. Terry Pratchett


"ÜRGSORTS"

Ürgsorts paistab kõigi teiste Kettamaailma sortside seas silma sellega,

 et ta on kaheksanda poja kaheksas poeg ning tema isa peab olema

 sorts. Ürgsorts suudab tahtmise korral päikese peatada, mere keema

 panna ja teha veel muudki, mis on tavainimesele väga tülikas, kuid

 ürgsortsidele peaaegu kohustuslik.

 Ta on kanal, mille kaudu võlukunst universumisse voolab, ning valge augu inimvaste. Et ürgsortsid on

 väga tülikad, siis viidi just nende vältimiseks Nähtamatus Ülikoolis sisse tsölibaadinõue. Selgus aga, et

 kuigi teoreetiliselt võib ürgsortsist jagu saada ainult teine ürgsorts, ajab praktikas asja kenasti ära ka

 vana soki sisse pandud poolik telliskivi. Ja mis seal imestada, tegemist on ju Kettamaailmaga.


12. Jessica Goodman

"KÕIK TAHAVAD OLLA MEIE MOODI"

Long Islandi linnakeses Gold Coastis pole miski nii, nagu näib – ei piltilusad rannad ega eksklusiivse eliitkooli pressitud koolivorm. Üheksandas klassis suri Jill Newmani parim sõber, särav ja populaarne Shaila Arnold, oma poiss-sõbra Graham Calloway käe läbi. Pärast segast ja sünget ööd rannal tunnistas Graham mõrva üles, uurimine lõpetati ning Jill ja ta sõpruskond püüdsid eluga edasi minna.

Nüüd on Jill abiturient ja ta plaanib viimast kooliaastat tõeliselt nautida. Lõppude lõpuks on ta jõudnud lisaks abituuriumile ka kooli eksklusiivse salaseltsi ehk Tegijate tippu. Kaheteistkümnenda klassi Tegijaid ootavad ees parimad peod, kõrgeimad hinded, vastuvõtt tippülikoolidesse ja kogu kooli imetlus. See aasta saab olema parim.

Aga kui Jillile saabuvad sõnumid, mis väidavad, et Graham polegi kuriteos süüdi, hakkab tema täiusliku lõpuklassi unistus murenema. Kui Shailat ei tapnud Graham, siis kes seda tegi? Jill vannub, et selgitab tõe välja, kuid vanade saladuste väljakaevamine ähvardab hävitada kõik, alates sõprussuhetest kuni kogu tema tulevikuni välja.


13. Jüri Parijõgi

"TERASPOISS"

Jaan jääb kaheteistaastaselt orvuks ning satub heade naabrite toetusest ja omaenese parimatest kavatsustest hoolimata laste varjupaika, seejärel aga ulakate poiste kooli. Kõigi oma kõhkluste ja hirmude kiuste on Jaan otsustanud iga hinna eest ise hakkama saada ning alati tubli, õiglane ja kartmatu olla. Aga kas sellest on küllalt, et kõigist ohtlikest seiklustest ja katsumustest võitjana välja tulla?


14. Kaire Talviste

"DIGILÕKS"

Eesti parimate spetsialistidega koostöös sündinud raamat varustab vanemaid vajalike teadmiste ja nõuannetega, et saaksime olla oma lastele digimaailmas abiks ja toeks.

Tehnoloogia areng on napi ajaga muutnud tormiliselt meie laste

igapäevaelu. Digiseadmed avavad neile ukse suhtlemaks kasvõi kogu

maailmaga. Aga võimalustega kaasnevad ka ohud, millega varasemad

põlvkonnad pole pidanud kokku puutuma. Kuidas tagada digimaailmas

oma lapse tervis, heaolu ja turvalisus?

Seda raamatut lugedes saad teada:

* kui palju nutiaega on palju?

* kuidas kaitsta last häiriva veebisisu eest?

* mida teevad nutiseadmed meie ajuga?

* millised piirangud ja kokkulepped võiks nutimaailmas toimida?

* mis aitab küberkiusamise puhul?

* kuidas mõjutab sotsiaalmeedia lapse enesehinnangut?


15. Anders Hansen, Mats Wänblad

"JUUNIORI EKRAANIAJU"

Kogu inimkonna teadmised ja kõik su sõbrad on ainult ühe nupulevajutuse kaugusel. Sul on olemas digitaalsed tööriistad, ekraanividinad, mis koos sinu imelise ajuga võiksid valla päästa enneolematu loova jõu. Aga kindlasti tunned sa kedagi, kellel on na-atukene raske ekraanidest eemale hoida ja kes vahib alati kõige muu mõistliku ja lõbusa tegemise asemel hoopis seda. Mida tundide kaupa ekraani taga passimist selle inimese ajuga tegelikult teeb?

Bestselleri „Ekraaniaju“ noorteversioonis annavad Anders Hansen ja Mats Wänblad nõu, kuidas aidata oma sõpradel ekraanividinad kontrolli alla saada, et need ei juhiks kogu nende elu. Sest ... ega ju ometi sina lase ekraanil enda üle natuke liiga tihti valitseda?


16. Delia Owens, Mark Owens

"KALAHARI KARJE"

Rahvusvahelise menuki „Kus laulavad langustid“ autori Delia Owensi ja tema toonase abikaasa Mark Owensi haarav mälestusteraamat, mis kirjeldab nende elu Kalahari kõrbes sealse eluslooduse uurimisel.

Seitse aastat elasid nad Aafrikas läbiuurimata piirkonnas ilma teede, inimeste ja ainsagi veeallikata. Sellel ääretul tühermaal kohtasid nad loomi, kes polnud kunagi inimest näinud. Lõvid magasid nende kõrval, leopardid, kaelkirjakud ja pruun-vööthüäänid olid laagri alalised külalised. Kalahari kõrb pole aga mingi Eedeni aed ning Owensid sattusid alatasa ohtu – küll kimbutasid neid põuad, tulekahjud ja tormid ning isegi loomad, keda nad armastasid.

„Kalahari karje“ on võitnud John Burroughsi medali aasta parima loodusteemalise raamatu eest.


17. Eero Epner

"LEMBIT ULFSAK"

Mälestusi Lembit Ulfsak ei kirjutanud. „See ei huvita mind,“ rääkis ta

ükskord ajakirjanikule, „ma ei taha endale mälestusmärki püstitada.“ Ulfsaki

jaoks oli minevik miski, mis jäi seljataha – ja mäletamise töö jäägu teistele.


Üle saja rolli filmides, kümned osatäitmised teatrilaval, suured preemiad ja väikesed läbikukkumised, tunnid lennukites, kuud proovisaalis ja aastad võtteplatsil – maha jäi sellest kõigest (lisaks ülesvõetud filmidele ja etendustele) hunnik makulatuuri ja määratu hulk teiste inimesi mälestusi.

Ei saa väita, et näitlemine oleks olnud tema elus esikohal. Juba oma esimeses intervjuus ütles 25-aastane Ulfsak, et kõige vähem meeldivad talle „bluff kunstis, suured sõnad“, aga kõige enam armastus ja sõprus. „Ma ei arva, et minu saatus oleks sedavõrd unikaalne, et sellest peaks kirjutama raamatu,“ ütles Ulfsak. Ja ometi sõnas ta enne lahkumist lähedastele, et elulugu võiks siiski olla, tajudes ilmselt, et asi pole mitte tema isikus, vaid selles, et tal õnnestus kogeda midagi unikaalset, mida oleks ehk huvitav teistelgi teada. Oli ta ju Eesti seni ainus sedavõrd rahvusvahelise haardega filmistaar.


18. Ivo Parbus


"LEMBITU KUUSE KULD"


Kuuskümmend seitse lugu sisaldavad lähedaste, sõprade, töökaaslaste, spordikuulsuste ja spordiga

seotud inimeste mälestusi väljapaistvast spordireporterist, kellest sai legend juba eluajal. Lugudest

moodustub tervikpilt kuldaväärt mehest, kelle edastatud emotsioonid kasvatasid üles terve põlvkonna

spordisõpru. Seni avaldamata elulooliste seikade ning lustakate meenutuste kõrval, leiab raamatust

arutlusi Eesti spordi eilsest ning tänasest päevast.

Raamatu leheküljed on laetud ehedatest tunnetest ning inimlikku suurust

avavatest mõtetest, mis veenavad aususe ja vahetu siirusega. Lembitu 

vääris kulda!





"SA HAARA KINNI MU KÄEST!"


Mikk Targo (snd 1959) nime ei pea muusikasõpradele tutvustama, on ju tegemist ühe edukama laulukirjutajaga, kelle sulest pärineb kümneid poplaule, mille seas troonib Eesti saja aasta hitiks valitud „Karikakar“.

Ent Mikk on ka andekas pillimees, muusik, kes tänu loomupärasele andele, töökusele, visadusele ning miks mitte ka suurepärastele geenidele on saavutanud rahvusvahelist edu. Maailmakuulus bänd Earth, Wind & Fire poleks ju muidu oma repertuaari tema looduga rikastanud. Eesti popmuusikaajaloos seonduvad Mikk Targo nimega Vitamiin, Muusik Seif, Kontakt, Mahavok, Code One, Marju Länik ja paljud teised.


Jah, mõni on pidanud teda kompromissituks, iseteadvaks ja isegi ülbeks kujuks. Aga kas teisiti saakski, kui soovid enda vastu ausaks jääda?

„Vahel, kui olen sõpradele oma elus juhtunust rääkinud, on nad mõelnud, et neid lugusid välja mõtlen. Aga ei ole nii. Päriselt,“ kinnitab Mikk ise, pidamata silmas pelgalt bändide pööraseid seiklusi Nõukogude Liidus. Ja tal on tuhat korda õigus. Loe ja imesta. Ning kui teisiti ei saa, siis naera end või ribadeks.


20. Voldemar Kuslap


"MUHEDAID NALJU SUURMEESTEST JA ANEKDOOTE"


Mis juhtus Sulev Nõmmiku autorattaga? Kuidas on seotud Ants Lauteri matus ja jooksupolka? Miks sai Endel Pärn kontrabassile saatuslikuks?

Laulja Voldemar Kuslap teab kõiki neid kultuurikorüfeedega seotud lookesi ja teisigi teatrinalju, mida on kahju ainult enda teada hoida. Seepärast jagabki ta aastakümnete jooksul kogutut ja kirjapandut hääde lugejatega ning soovitab: “Naerge alati, kui saate, sest huumor on odavaim ravim!”