EESTI KIRJANDUSE PÄEV

Igal aastal, 30. jaanuaril tähistatakse eesti kirjanduse päeva, mis on ühtlasi kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev. Tänavu saab Tammsaare sünnist 146 aastat. Alates 2023. aastast on see riiklik tähtpäev ja lipupäev.

Selle päeva tähistamiseks kutsuvad Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Soome Tuglase Selts kõiki üle maailma koos head eesti lastekirjandust lugema.

Ettevõtmine toimub juba neljandat korda ning selle üleilmse ühislugemise idee algataja on Tuglase selts. Kooslugemise päev on suunatud eelkõige eesti peredele ja Eesti sõprade kogukondadele üle maailma, kutsudes neid sel päeval lugema head eesti lastekirjandust erinevates keeltes. Koostöös Eesti Instituudiga on varasematel aastatel kutsutud üles erinevates keeltes lugema Aino Perviku „Kunksmoori” (2021), Eno Raua „Naksitralle” (2022) ja Andrus Kivirähki „Sirli, Siim ja saladused” (2023).

30. jaanuaril 2024 loeme üheskoos Kadri Hinrikuse raamatut „Taks ja Dogi”, mis jutustab maailma suurimatest sõpradest – koertest Taks ja Dogi. Kuid siin raamatus ajavad põnevaid koeraasju ka Krants, Basset, Korgi, Hurt, Huski, Bernhardiin, Labrador ja paljud teised. Igaüks oma iseloomu, väärikuse ja vallatustega. Oleme raamatust välja valinud lood „Lõhnad” (lk 23-25) ja „Matk” (lk 56-58), mille tõlked erinevates keeltes leiate siit alt.

2024 – Kadri Hinrikus „Taks ja Dogi” 

https://elk.ee/lastekirjandus/raamatusoovitused/kooslugemise-paev/ 

30. jaanuaril saabuva Eesti kirjanduse päeva puhul uued raamatud:

1. Sven Mikser

"Vareda"

Eesti Kirjanike Liidu 2023. aasta romaanivõistluse võitja

„Vareda“ on lugu mälestustest, unistustest ja armastusest. See on lugu suurest suvest ja ühe noore inimese eneseavastamisest, mis on ühekorraga vabastav ja hirmutav, joovastav ja segadusse ajav.

„Tegemist on küpse ja väljakujunenud stiiliga kirjanikuga, kes selle teosega astub kohe tänapäeva Eesti kirjanduse kõrgliigasse.“ Rein Raud, romaanivõistluse žürii esimees

2. Mehis Heinsaar

"Kadunud hõim"

Aasta Raamat 2023 võitja: Parim eesti autori ilukirjanduslik raamat

"Kadunud hõim" on kirja pandud nõnda, et seda võib lugeda kui põnevat gooti stiilis õudusromaani, mille sündmused leiavad aset Tartus ning Soomaal, ja samas ka kui ühe keeruka karakteriga inimese arenguromaani, tema kasvamist ja küpsemist läbi pööraste seikluste armastuse ja sügavama elu mõistmise suunas. Autor on saanud inspiratsiooni isiklikest Tartu-mälestustest ja vanadest pärimustest, mida Soomaa kandi elanike kohta erinevatel aegadel kogutud on.

3. Jaak Juske

"Tallinna vanalinna kõhedad kummituslood"

Aasta Raamat 2023 võitja: Parim eesti autori laste- või noorteraamat

Te leiate siit Eesti pealinna kõige kuulsamad kummitulood ja -majad. Aga ka

 mõned vähemtuntud lood, mida inimesed on mulle rääkinud. Nii mõnigi neist

 pole varem trükis ilmunud. Juurde saab lugeda ka iga maja ja paiga ajaloost. Ja

 veel − raamatuga võib teha vanalinnas ka jalutuskäigu ning kõik need põnevad

 kohad ise üles otsida.

/Jaak Juske/

Tekst ja fotod pärinevad Rahva Raamatu kodulehelt

 

LASTEKIRJANDUSE TÄHTPÄEVI 2024

MEIE ÕPIKESKUSES LEIDUVATE RAAMATUTE AUTORID

 

JAANUAR

1.     jaanuar – 105 aastat Jerome David Salingeri sünnist (1919)

13. jaanuar – 125 aastat Juhan Jaigi sünnist (1899)

17. jaan. – 80 aastat Jan Guillou sünnist (1944)

26. jaanuar – 135 aastat Günther Friedrich Reindorffi sünnist (1889

)

28. jaanuar – 55 aastat Markus Saksatamme (Margus Eiche) sünnist (1969)

30. jaanuar – EESTI KIRJANDUSE PÄEV

 

VEEBRUAR

17. veebruar – 60 aastat Juhani Püttsepa sünnist (1964)

23. veebruar – 125 aastat Erich Kästneri sünnist (1899)

 

 

MÄRTS

2.     märts – 125 aastat Juri Oleša sünnist (1899)

11. märts – 90 aastat Reet Krusteni sünnist (1934)

14. märts – EMAKEELEPÄEV

16. märts – 60 aastat Sören Olssoni sünnist (1964)

20. märts – 70 aastat Louis Sachari sünnist (1954)

22. märts – 50 aastat Contra (kod.-nimi Margus Konnula) sünnist (1974)

22. märts – 115 aastat Paul Luhteini sünnist (1909)

APRILL

2. aprill – RAHVUSVAHELINE LASTERAAMATUPÄEV

8. aprill – 60 aastat Janne Telleri sünnist (1964)

10. aprill – 60 aastat Margit Saluste sünnist (1964)

23. aprill – RAAMATU JA ROOSI PÄEV

29. aprill – 80 aastat Katarina Mazetti sünnist (1944)

30. aprill – 160 aastat Juhan Liivi sünnist (1864)

MAI

16. mai – 205 aastat Johann Voldemar Jannseni sünnist (1819)

19. mai – 60 aastat Timo Parvela sünnist (1964)

22. mai – 165 aastat Arthur Conan Doyle’i sünnist (1859)

24. mai – 65 aastat Ivo Parbuse sünnist (1959)

 JUUNI

1.     juuni – LASTEKAITSEPÄE

6. juuni – 225 aastat Aleksandr Puškini sünnist (1799)

13. juuni – 215 aastat Heinrich Hoffmanni sünnist (1809)

18. juuni – 85 aastat Jaak Sarapuu sünnist (1939)

26. juuni – 125 aastat Riho Pätsi sünnist (1899)

 

28. juuni – 60 aastat Ilmar Tomuski sünnist (1964)

 

 

 Õpikeskusesse saabusid klassiväliseks lugemiseks vajalikud raamatud:

1. Roald Dahl

   "Matilda"

Matilda Koirohi on erakordselt tark ja andekas tüdrukutirts, kellel on rumalad ja hoolimatud vanemad. Preili Sõnniste on hirmuäratav koolidirektriss, kes peab lapsi tüütuteks putukateks. Matilda võib küll olla tilluke, kuid ta peas plahvatavad sellised suurejoonelised plaanid, et hoidku kurjad täiskasvanud nüüd oma piip ja prillid!

2. David Hill

"Näeme veel, Simon!"

„Näeme veel, Simon!“ on vaimukas ja huumoriküllane, ent samas traagiline

 noorsoojutustus viieteistaastasest Uus-Meremaa poisist Simonist, kes põeb rasket

 haigust. Tema lihased muutuvad järjest nõrgemaks ja ta saab liikuda vaid

 ratastoolis. Simonile ei meeldi, kui talle kaasa tuntakse või teda haletsetakse. 

3. Louis Sachar

"Pahupidikooli tabab üllatus"

Lapsed toovad kooli oma lemmikloomad - kassid, koerad, sead, konnad, isegi

 apelsini Fido. Koolimajja paigaldatakse müstiline lift. Proua Soust serveerib

 keedetud maksa lillakas kastmes. Doktor Kurk hüpnotiseerib Pauli. Louis

  ajab vuntsid maha. Proua Pärl läheb ümmarguseks ja kolmekümnenda

 korruse klassi tuleb õpetama härra Mürk.

4. Aino Pervik

"Paula lumememm. Paula raamatukogus"

Raamatu esimeses loos ”Paula lumememm” sajab maha esimene lumi ja see teeb tuju rõõmsaks ka suurtel inimestel. Otsekui iseenesest hakkavad lapsed lumesõda pidama. Ehitatakse lumekindlused ja tingimata tuleb teha ka lumememm.

Teises loos on jutustatud, kuidas Paula klass käis lasteraamatukogus. Räägitakse ka entsüklopeediast ja eksliibristest. Entsüklopeediat vaatavad rohkem suured inimesed. Eksliibris võib vabalt ka lastel olla. Eksliibris on raamatuviit, mis viitab raamatu omanikule.

5. Aino Pervik

"Paula viiakse haiglasse. Paula päästab Kassiopeia"

Ühel külmal talvepäeval hakkab Paula kõht koledasti valutama. Paula ei julge alguses isegi emale oma kõhuvalu kurta. Paula kardab, et ema hakkab riidlema, sest ta ei pannud külma ilmaga vanaema kootud sooje pükse jalga. Ema saab Paula haigusest ikkagi aru. Ta viib Paula haiglasse.

Kassiopeia on üks Paula paralleelklassi tüdruk. Ühel päeval leiab Paula Kassiopeia riidehoiu nurgast nutmast. Kui Paula küsib, mis tal viga, ütleb tüdruk, et mitte midagi. Paulale ei anna asi siiski rahu. Koos Joosepi, Sissi ja väikese Triinuga hakkavad nad asja uurima. Nad seavad sisse salajase jälituse. Ja mis tuleb välja! Täitsa sünge lugu.

6. David Almond

"Skellig"

Piirjoon tõelisuse ja fantaasia vahel võib olla väga habras, elu ja surma vahe veelgi hapram. Michael mõistab seda tõde siis, kui ta on koos vanematega kolinud uude elupaika. Lisaks kõigile neile toimingutele, mida nõuab vana laguneva maja kordaseadmine, on perekond mures ka vastsündinud beebi pärast, kes on väga tõsiselt haige. Ent maja juurde kuuluvas garaažis, mis veel nagu ime läbi püsti seisab ja mida teab mis aegadest on kolikambrina kasutatud, avastab Michael midagi erakordset – olendi, kes näeb välja nii kahvatu, kõhn ja hooldamatu, et poiss teda esmapilgul surnuks peab. Teda salamahti toites ja ravides saab aga poisile selgeks, et vastutus endast nõrgema ja viletsama eest on iga inimese kohus. Andes Skelligile tagasi tema elu, saab Michaelist nõnda ka oma pisiõekese elupäästja.

7. Sandra Peets

"Minu Egiptus. Kaunis kaos"

See on lugu sellest, kuidas raamatu autor 2012. aastal Hurghadas armastuse otsa komistas ja peale viieaastast kaugsuhet Egiptusesse kolis. See on ka lugu abieludest ja naiste rollist Egiptuse ühiskonnas. Lugu Egiptuse ühiskonna põletavatest probleemidest ja kaosest ning egiptlastest, kes seda kõike läbi huumoriprisma vaatavad.

8. "Anne Franki päevik. Tagakoda 1942-1944"

Anne Frank oli täiesti tavaline tüdruk, kes sündis 1929. aastal Frankfurdis. Kui Saksamaal tuli võimule

 Hitler, evakueerus Frankide pere Hollandisse. Saksamaa okupeeris Hollandi 1940. aastal ning Anne

 Franki võrdlemisi muretu lapsepõlv sai läbi ja pere oli sunnitud surmahirmus peituma. Anne Frank

 pidas päevikut 1942. aasta 12. juunist 1944. aasta 1. augustini. Päevik ilmus raamatuna 1947. aastal

 ning praeguseks on see tõlgitud vähemalt 60 keelde ja on üks maailma tuntumaid päevikuid. “Anne

 Franki päevik” on liigutav kirjeldus ühest mõtlemapanevast ajastust, ajaloo rataste vahele sattunud

 tavalise perekonna kroonika. Ning lugu katkenud lapsepõlvest. Käesolev väljaanne on esimest korda

 eesti keeles täielik, ilma päeviku algsete ja hilisemate avaldajate väljajäteteta.

Teks ja fotod pärinevad Rahva Raamatu koduleheküljelt.

 

Uuel aastal saabusid õpikeskusesse metoodilised raamatud:

1. Peter M. DeWitt

"Juhtide kollektiivne tõhusus : õpijuhtimise meeskondade tugevdamine"

DeWitt käsitleb õpijuhtimismeeskondade loomist ning nende kooliarendusse sisulist kaasamist. Iga peatüki eel ja järel olevad küsimused võimaldavad reflekteerida kooli hetkeseisu ning planeerida ja ellu viia muutuse juhtimise tsüklit. Eesmärgiks ikka õppija efektiivsem areng.

2. Linda Bendikson

"See pole raketiteadus : kooliarenduse käsiraamat"

Raamat on suurepärane sissejuhatus teadmuspõhisesse haridusjuhtimisse ja kooliarendusse. Autorid käsitlevad ühes näidetega andmepõhist kooliarendust, võttes kogu protsessi algosadeks lahti.

Nii saab lugeja selge ülevaade, kuidas kaardistada lähtetase ning seada organisatsioonile ambitsioonikaid eesmärke. Raamat ei ütle konkreetselt ette ideaalse kooli töötavat valemit, küll aga juhitakse lugeja läbi protsessist, kuidas viia kool sellise valemini - hoides meeles küsimus: kas me teame seda või me ainult arvame? Kui arvame end teadvat, siis kuidas seda andmetega kinnitada?

Teks on pärit Haridus- ja Noorteameti kodulehelt.