23.aprillil tähistame
RAAMATU JA ROOSI PÄEVA
Et väärtustada raamatuid ja lugemist tähistab meie kooliraamatukogu
23.aprillil ülemaailmset
RAAMATU JA ROOSI PÄEVA.
Sel päeval on kõigil võimalus kooliraamatukogule kinkida mõni väärt raamat,
mida sina enam ei vaja, aga teised loeksid hea meelega. Raamatu kinkimine on
heategu, millega saab kogeda kinkimisrõõmu ja pakkuda lugemismõnu.
Ülemaailmset Raamatu ja roosi päeva on tähistatud 1930-ndatest aastatest,
mil tuli ühele Barcelona raamatukaupmehele romantiline idee, mille abil
suurendada raamatumüüki ja parandada kirjanduse tundmist: Kataloonia
kaitsepühaku Püha Jüri päeval hakati tähistama „Raamatu ja roosi päeva”, mil
mees kingib naisele roosi ja naine mehele raamatu. Raamatu ja roosi päev ehk
The World Book Day osutus suurepäraseks ideeks ja tänapäeval tähistatakse seda
kõikjal maailmas.
1995. aastal kuulutas UNESCO kataloonia Raamatu ja roosi päeva
rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks, sest raamat on väärt päeva,
mil teda austatakse kui vabaduse, ühtekuuluvustunde ja rahu sümbolit. 23.
aprill osutus sobilikuks päevaks ka kirjandusajaloo seisukohalt. See on Miguel
Cervantes de Saavedra ja William Shakespeare surmapäev ning Halldor Kiljan
Laxnessi ja Vladimir Nabokovi sünnipäev.
Päeva tähistatakse väga erinevalt Idee sünnikodus Kataloonias on Püha Jüri
päev pühendatud täielikult raamatutele ja roosidele. Barcelona tänavad täituvad
juba varahommikul raamatu- ja roosikioskitest, karnevalirongkäik liigub mööda
tänavaid, esitletakse uusi raamatuid ja kirjanikud kohtuvad lugejatega. Rootsis
kingib Kirjastuste Liit koolidele raamatuid. Soomes viiakse kirjanike
mälestussammastele ja kalmudele lilli. Paljudes maades korjatakse uusi ja vanu
raamatuid, et täiendada raamatukogude fonde.
Eestis on RAAMATU JA ROOSI
PÄEVA
tähistatud alates 1998. aastast.
Võimaluse korral 2-3 eks
J. Krüss “Minu vaarisa ja mina“
J. Kross „Mardileib“ (28 tk)
A. Schmidt “Viplala lood“
A. Lindgren “Pipi Pikksukk“, “Vahtramäe Emil“, „Bullerby lapsed“
T. Jansson “Muumitroll“
I. Wikland “Pikk,pikk teekond“
Sammeli „Epp ja mina“
H. Käo “Noorpagana lood“
A. Kivirähk “Sirli, Siim ja saladused“, „Limpa ja mereröövlid“, “Leiutajateküla Lotte“
J. Põldma “Lepatriinude jõulud“
H. Rand “Kollased koolilood“, „Nimeks nipsutera“
M. Õunpuu “Kuninganna Anni lood“
A. Soo “Richard ja raamatud“
T. Kändler “Asi susiseb“
T. Seero “Jüri Mari pere lood“
J. Ungru “Minu lapsepõlve paganamaa.“
V. Ränik “Ülejõel Kassilaiu pealinnas“
A. Pervik “Kollane autopõrnikas“, „Kunksmoor“,
L. Hainsalu “Pikkurilli“
R. Palis “Notsu Norbert ja Tähetäpi mudaravila“
K. Vainola “Ville“
J. Rannap “Toonekurg Tooni“, “Nublu“
K.Kass “Käru-Kaarel“
E. Esop “Lendstart“
J. Rannap “Aptsihh…“, “Nublu“
A. Pervik “Arabella, mererõõvli tütar“
I. Lember “Tädi fantaasia“
L. Tungal “Vana vahva lasteaed“, „Kristiina, see keskmine“
A- C. Vestly “Kaheksa väikest, kaks suurt ja veoauto“
O. Lund Kirkegaard „Kummi Tarzan ja teised“
Aisopose valmid
Vanad head muinasjutud. Esimene, teine ja kolmas raamat“
A. Jakobson “Ööbik ja vaskuss“
Vennad Grimmid “Vahva rätsep“
P. L. Surojegin “Loomamuinasjutud“
T. Toomet „Vana aja koolilood“
A. Vallik “Kuidas elad, Ann“, “Mis sinuga juhtus, Ann“
J. Vaiksoo “Neli hommikut ja üks õhtu“
E. Raud „Naksitrallid“
O. Luts „Nukitsamees“
Thorbjörm Egner „Sööbik ja pisik“
P. L. Travers „Mary Poppins“
E. Raud „Kalevipoeg“
Otfried Preussler „Väike nõid“
Lisaks uuema aja lastekirjandust:
A. Kivirähk, Wimberg, M. Õunapu, K. Soans, P. Raud, Ü. Pikkov jt (ka välismaa lastekirjanike teoseid)
