Munadepühad, lihavõtted, ülestõusmispühad

Lihavõtted on liikuvad pühad. Need langevad esimesele täiskuupühapäevale ajavahemikus 22. märtsist 25. aprillini pärast kevadist pööripäeva (20. märts 2024.a.).
Need inimesed, kes enne lihavõttepühi paastuaega peavad (ei söö lihatoite), võivad kell 12 lihavõtteööl hakata jälle liha sööma. Sellest tulebki nimetus “lihavõtted”.


Lihavõtteid nimetatakse ka veel munadepühadeks. Seda kommet on aidanud kujundada õige vana tava panna kollaseks värvitud muna külvipäeval viljaterade hulka või põllumulla sisse, et uus vili kasvaks niisama kuldkollane ja ilus. Muna tähendab siin uue elu algust (munast tibud), nii nagu ka kevadel kogu loodus talveunest ärkab ja uuesti sünnib. See muistne külvipüha komme on üle kandunud lihavöttepühadele ja sellepärast ongi munad kevadpühade ajal nii olulised.

Mune värvitakse tavaliselt lihavõttehommikul. Munade värvimiseks kasutatakse sibulakoori, vihalehti, sammalt, värviandvaid taimi jpm.

Kevadpühade hommikul on mõnel pool pühadejänes liikumas ja teda kujutatakse sageli ka lihavõttekaardi peal. Miks just jänes? Jänes on eriline selle poolest, et ta poegib väga sageli ja korraga sünnib tal palju poegi. Nii on temagi nagu uue elu sümbol.

Munadepühade kohta saab täpsemalt lugeda õpikeskuses Mall Hiiemäe raamatust "Pühad ja argised ajad rahvakalendris"

"Väike lihavõtteraamat" tutvustab lihavõttepühade

kombeid, kaunistuste ning toitude valmistamise erinevaid võimalusi.

Kaunistuste- ja toidunippe leiab ka raamatust "Meie pere munapühad"

20. märts – 70 aastat Louis Sachari sünnist (1954)

Louis Sachar on Ameerika Ühendriikide lastekirjanik. Eesti keeles on temalt veel ilmunud "Pahupidikooli isemoodi lood" (2008), "Pahupidikool kukub kokku" (2008) ja "Pahupidikooli tabab üllatus" (2009). Need raamatud tõlkis Leelo Märjamaa ning need ilmusid kirjastuses Draakon & Kuu.

Emakeelepäev - 14. märts

Eesti keele ja kultuuri päeva hakati esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes.

Kristian Jaak Peterson (1801-1822)  elas vaid 21 aastat, oskas vähemalt 16 keelt, kuid kirjutamiseks valis ta just eesti keele. Keele, mida 19. sajandi algul kutsuti lihtsalt maakeeleks. Petersoni oodist "Kuu" pärineb mõte, mida on ikka ja jälle tsiteeritud:

"kas siis selle maa keel
 laulu tuules ei või
 taevani tõustes üles
 igavikku omale otsida?"

Eesti keel uueneb pidevalt ja uusi sõnu tuleb järjest juurde. 

Sel puhul saab 11.03.24 - 13.03.24 osaleda uudissõnade viktoriinis 

https://quizizz.com/join?gc=70400518 

 6.b klassi projekti "Läänemeri"õpioskuste tund - teatmeteosed, raamatud ja ajakirjad

Tutvusime teavikutega, kust saab leida erinevat informatsiooni nii Läänemere kui ka merede kohta üldisemalt. Tunni lõpus osalesid õpilased Quizizz´i teemakohases viktoriinis.