23.aprillil tähistame
RAAMATU JA ROOSI PÄEVA
Et väärtustada raamatuid ja lugemist tähistab meie kooliraamatukogu 23.aprillil ülemaailmset RAAMATU JA ROOSI PÄEVA. Sel päeval on kõigil võimalus kooliraamatukogule kinkida mõni väärt raamat, mida sina enam ei vaja, aga teised loeksid hea meelega. Raamatu kinkimine on heategu, millega saab kogeda kinkimisrõõmu ja pakkuda lugemismõnu.
Ülemaailmset Raamatu ja roosi päeva on tähistatud 1930-ndatest aastatest, mil tuli ühele Barcelona raamatukaupmehele romantiline idee, mille abil suurendada raamatumüüki ja parandada kirjanduse tundmist: Kataloonia kaitsepühaku Püha Jüri päeval hakati tähistama „Raamatu ja roosi päeva”, mil mees kingib naisele roosi ja naine mehele raamatu. Raamatu ja roosi päev ehk The World Book Day osutus suurepäraseks ideeks ja tänapäeval tähistatakse seda kõikjal maailmas.
1995. aastal kuulutas UNESCO kataloonia Raamatu ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks, sest raamat on väärt päeva, mil teda austatakse kui vabaduse, ühtekuuluvustunde ja rahu sümbolit. 23. aprill osutus sobilikuks päevaks ka kirjandusajaloo seisukohalt. See on Miguel Cervantes de Saavedra ja William Shakespeare surmapäev ning Halldor Kiljan Laxnessi ja Vladimir Nabokovi sünnipäev.
Päeva tähistatakse väga erinevalt Idee sünnikodus Kataloonias on Püha Jüri päev pühendatud täielikult raamatutele ja roosidele. Barcelona tänavad täituvad juba varahommikul raamatu- ja roosikioskitest, karnevalirongkäik liigub mööda tänavaid, esitletakse uusi raamatuid ja kirjanikud kohtuvad lugejatega. Rootsis kingib Kirjastuste Liit koolidele raamatuid. Soomes viiakse kirjanike mälestussammastele ja kalmudele lilli. Paljudes maades korjatakse uusi ja vanu raamatuid, et täiendada raamatukogude fonde.
Eestis on RAAMATU JA ROOSI PÄEVA tähistatud alates 1998. aastast.
Võimaluse korral 2-3 eks
J. Krüss “Minu vaarisa ja mina“
J. Kross „Mardileib“ (28 tk)
A. Schmidt “Viplala lood“
A. Lindgren “Pipi Pikksukk“, “Vahtramäe Emil“, „Bullerby lapsed“
T. Jansson “Muumitroll“
I. Wikland “Pikk,pikk teekond“
Sammeli „Epp ja mina“
H. Käo “Noorpagana lood“
A. Kivirähk “Sirli, Siim ja saladused“, „Limpa ja mereröövlid“, “Leiutajateküla Lotte“
J. Põldma “Lepatriinude jõulud“
H. Rand “Kollased koolilood“, „Nimeks nipsutera“
M. Õunpuu “Kuninganna Anni lood“
A. Soo “Richard ja raamatud“
T. Kändler “Asi susiseb“
T. Seero “Jüri Mari pere lood“
J. Ungru “Minu lapsepõlve paganamaa.“
V. Ränik “Ülejõel Kassilaiu pealinnas“
A. Pervik “Kollane autopõrnikas“, „Kunksmoor“,
L. Hainsalu “Pikkurilli“
R. Palis “Notsu Norbert ja Tähetäpi mudaravila“
K. Vainola “Ville“
J. Rannap “Toonekurg Tooni“, “Nublu“
K.Kass “Käru-Kaarel“
E. Esop “Lendstart“
J. Rannap “Aptsihh…“, “Nublu“
A. Pervik “Arabella, mererõõvli tütar“
I. Lember “Tädi fantaasia“
L. Tungal “Vana vahva lasteaed“, „Kristiina, see keskmine“
A- C. Vestly “Kaheksa väikest, kaks suurt ja veoauto“
O. Lund Kirkegaard „Kummi Tarzan ja teised“
Aisopose valmid
Vanad head muinasjutud. Esimene, teine ja kolmas raamat“
A. Jakobson “Ööbik ja vaskuss“
Vennad Grimmid “Vahva rätsep“
P. L. Surojegin “Loomamuinasjutud“
T. Toomet „Vana aja koolilood“
A. Vallik “Kuidas elad, Ann“, “Mis sinuga juhtus, Ann“
J. Vaiksoo “Neli hommikut ja üks õhtu“
E. Raud „Naksitrallid“
O. Luts „Nukitsamees“
Thorbjörm Egner „Sööbik ja pisik“
P. L. Travers „Mary Poppins“
E. Raud „Kalevipoeg“
Otfried Preussler „Väike nõid“
Lisaks uuema aja lastekirjandust:
A. Kivirähk, Wimberg, M. Õunapu, K. Soans, P. Raud, Ü. Pikkov jt (ka välismaa lastekirjanike teoseid)