Munadepühad, lihavõtted, ülestõusmispühad

Lihavõtted on liikuvad pühad. Need langevad esimesele täiskuupühapäevale ajavahemikus 22. märtsist 25. aprillini pärast kevadist pööripäeva (20. märts 2024.a.).
Need inimesed, kes enne lihavõttepühi paastuaega peavad (ei söö lihatoite), võivad kell 12 lihavõtteööl hakata jälle liha sööma. Sellest tulebki nimetus “lihavõtted”.


Lihavõtteid nimetatakse ka veel munadepühadeks. Seda kommet on aidanud kujundada õige vana tava panna kollaseks värvitud muna külvipäeval viljaterade hulka või põllumulla sisse, et uus vili kasvaks niisama kuldkollane ja ilus. Muna tähendab siin uue elu algust (munast tibud), nii nagu ka kevadel kogu loodus talveunest ärkab ja uuesti sünnib. See muistne külvipüha komme on üle kandunud lihavöttepühadele ja sellepärast ongi munad kevadpühade ajal nii olulised.

Mune värvitakse tavaliselt lihavõttehommikul. Munade värvimiseks kasutatakse sibulakoori, vihalehti, sammalt, värviandvaid taimi jpm.

Kevadpühade hommikul on mõnel pool pühadejänes liikumas ja teda kujutatakse sageli ka lihavõttekaardi peal. Miks just jänes? Jänes on eriline selle poolest, et ta poegib väga sageli ja korraga sünnib tal palju poegi. Nii on temagi nagu uue elu sümbol.

Munadepühade kohta saab täpsemalt lugeda õpikeskuses Mall Hiiemäe raamatust "Pühad ja argised ajad rahvakalendris"

"Väike lihavõtteraamat" tutvustab lihavõttepühade

kombeid, kaunistuste ning toitude valmistamise erinevaid võimalusi.

Kaunistuste- ja toidunippe leiab ka raamatust "Meie pere munapühad"