UUED RAAMATUD ÕPIKESKUSES
1. "Ajalugu piltides"
Eesti Rahva Muuseumi Eesti kultuuriloo püsinäitusel "Kohtumised" on tegelussaal, mis on täis põnevaid kappe. Piki kapiuksi kulgeb ajarada aastanumbrite ja joonistustega, mis annavad edasi ajaloosündmusi või teadussaavutusi. Nii saab hea ülevaate, mis toimus ühel ja samal ajal Eestis ning mujal maailmas.
Raamatus rullub põneval moel visualiseerituna lahti Eesti ajalugu kõrvuti maailma ajaloo sündmustega jääaja lõpust tänapäevani välja.
2. Priilinn, Ketlin
"Evelini elu"
Evelin on julge ja asjalik kolmeteistaastane tüdruk, kes elab paljulapselises peres – tal on kolm venda ja kolm õde. Raha on neil küll alati vähevõitu ja
paljustki puudus, ent see-eest ei hakka nii suures peres kunagi igav ja see
Evelinile meeldib!
3. Heinsalu, Els
"Haldjas kantseldab suhkruhaldjat"
Ühel päeval selgub, et Haldjas on saanud endale kaaslaseks
haiguse, millega ta peab elu lõpuni hakkama saama, kui just
teadlased lõpuks välja ei mõtle, kuidas teda sellest terveks ravida.
Miks Haldjas haigeks jäi, seda ei tea keegi. Isegi ema-isa ei oska
sellele küsimusele vastata.
Täiskasvanud ütlevad, et Haldjal on diabeet. Esimest tüüpi
diabeet. Ja see ei ole tema süü, et ta sellesse haigestus.
4. Mandart, Pamela
"Heino ja kilplased. I ja II osa"
Peategelane Heino, Kilpla küla kõige nutikam poiss, püüab leida
lahendusi näiteks moodsas digimaailmas, kus nutitelefonid ja
sotsiaalmeedia on saanud argipäeva lahutamatuks osaks. Lood on
täis sooja huumorit ja teravaid tähelepanekuid meie moodsa elu
kohta, tuues esile, kuidas rumalusel on sageli oma kindel koht ja
väärtus.
5. "IGAL POOL ON AINULT TÄHED. EESTI LASTELUULELT LÄBI KOLME AASTAKÜMNE"
Leelo Tungla koostatud lasteluule kogumik „Igal pool on ainult tähed“
erineb teistest varasematest selle poolest, et siin ei ole alustatud meie
lastekirjanduse ja luule algusaegadest, mis tuttav ka mitmetest
varasematest raamatutest. Praeguse kogumiku peamine eesmärk on
tutvustada uuemat lasteluulet selle kogu rikkuses, mis aitaks ka viimaste
aastakümnete luuleparemiku teha lihtsamini kättesaadavaks nii lastele,
õpetajatele kui teistele lugejatele.
6. Sekaninova, Štepanka
"Igapäevaste asjade entsüklopeedia"
Need on kõikjal meie ümber. Me kasutame neid iga päev, kõnnime
neist mööda, ja meile ei tule pähegi peatuda ja mõelda, kust need
pärit on. Mis need, küsid sa? Loomulikult maailma kõige tavalisemad
asjad! Kingad, vihmavarjud, hambaharjad, hambaorgid, kraanikauss,
vann, sokid, nukud ja nii edasi. Millest need alguse said? Kes need
leiutas, kuidas need aja jooksul arenesid ja muutusid?
"KARM KOOL (V OSA)"
“KARM KOOL” viib Baudelaire’i orvud — leiutaja Violeti,
raamatuneelaja Klausi ja beebi Sunny — Prufrocki Põhikooli,
internaatkooli, mille moto “Memento mori” (“Pea meeles, et sa sured”) ei
tõota õpihimulistele lastele kuigi helget tulevikku. Selles veenduvad lapsed
peagi, kui nad end oma uues kodus, krabidest kubisevas Orvuonnis, sisse
seavad, direktor Neroga, ekstsentrilise “geeniusega” , kohtuvad ning kooli
kummalist ja karmi korda lähemalt tundma õpivad.
8. Valter, Edgar
"Kassike ja kakuke"
Lõbus lugu sellest, kuidas kassike ja kakuke kohtuvad Mõtlemise Puu
juures ja hakkavad igavusest erinevaid kehaosasid vahetama. Lõpuks
jõuavad aga arusaamisele, et enda omad on ikka kõige paremad!
"Konn"
Kas olete kohanud jopega konna? Ei ole? Kedagi niisugust ei kohta te ka
selles raamatus. Selle raamatu konn on üpris suvaline tegelane, pole tal
jopet ega traksipükse ega supeltrikood. Või veel, tal pole isegi nime! Aga
temast proovitakse ikkagi jutustada. Ning selle käigus jutustatakse vahest
rohkemgi sellest, kuidas seda väikest elukat, konna, lasteraamatutes,
laulukestes ja kõnekäändudes kujutatakse.
"Kui isa kinkis raamatuid"
„Kui isa kinkis raamatuid“ on kogumik armastatud lastekirjaniku Jüri
Parijõe (1892–1941) ajatu võluga südamlikest lugudest.
„Nii tuli raamat meie juurde, kui olime alles lapsed. Nüüd neid raamatuid
enam alles ei ole, kuid kõiki neid lugusid mäletame selgesti, nagu oleksid
nad alles eile loetud. Isa puhkab ammu mullas, kuid rõõm, mis ta meile
raamatute kinkimisega valmistas, soojendab südant praegugi.“
"Kummituste peatänav"
Kaheteistaastased kaksikud Hugo ja Loona leiavad kaks nädalat
pärast isa matuseid salapärase võtme, mis ajab kihevile kogu
Tallinna vanalinna kummituste koorekihi. Veelgi keerulisemaks
muudavad niigi raske olukorra Kummitusteuuringu Instituudi
korrumpeerunud teaduri kahtlased tehingud. Kaksikuid ja võtit
kaitsta püüdes on Vahepealsuse võtmevalvurid Aaria ja Magnus
lakkamatult tegevuses.
"SUSSI SISSE. TALVE-, JÕULU-ja LUMELUULET"
Suvel on hea lugeda suveluulet, talvel talveluulet. Aga samamoodi võib
suvel lugeda talveluulet ja meenutada, kuidas talv oli, ning talvel lugeda
suveluulet, mõeldes, et varsti tuleb jälle suvi. Selle luuleraamatu luuletused
räägivad kõik ühel või teisel viisil talvest ning on head lugeda niihästi
pimedal detsembrikuul kui ka ükskõik mis muul ajal aastas
Kogumik Wimbergi selle aastatuhande jooksul kirjutatud talve-, jõulu- ja lumeteemalisi luuletusi.
Niit
,
Ellen
"Triinu ja Taavi lood"
Triinu ja Taavi on kaksikud. Neil on kahe peale üks sünnipäev.
Neil on ka üks ema, üks isa, üks kodu ja üks perekonnanimi –
Tammik. Mõnikord teevad Triinu ja Taavi ühesugust koerust,
mõnikord kahesugust. Nii kuidas tuju on.
14. Kosturanov, Vane
"Tüdruk ja karu"
Tüdruk ja kaisukaru on sõbrad, kes jagavad nii tavalisi kui ka erilisi
hetki. Nad rändavad läbi aastaaegade, avastavad uusi asju, tunnevad
tuulepuhanguid, mängivad päikesega peitust, vallutavad künkatippe
ja sukelduvad merelainetesse. Tüdruk aga kasvab suuremaks ja
kohtub uute sõpradega…
"Vanalinna detektiivid. Niguliste muumia ja nõiamärgid"
Mõistatus, mille Rebeka, Gregor ja Lota peavad seekord lahendama, on
seotud Niguliste kirikus toimuva menuka rahvusvahelise maalinäitusega. Kas
maalid võivad sisaldada surmavat sõnumit? Rebekal tuleb ületada hirm
kirikusse maetud muumia ees, Lotat vaevab südametunnistus ning Gregor
jälitab tänaval naist, kes on Huldra. Ka seekord aitavad saladust lahendada
maskeerumishuvilised näiteringipoisid Markus ja Kaspar.
"Väike hiir läheb telkima"
Ühel ilusal suvepäeval pakivad väike hiir ja ema kimpsud-
kompsud kokku ja sõidavad ööseks saarele. Neil on kaasas
kuppeltelk, magamiskotid ja muidugi maiuspalad. Kohale
jõudes aitab hiireke emal telgi üles panna ja siis lähevad nad
grillima.
Telgiseintest läbi kumav hämar valgus muudab kõik roheliseks.
Väike hiir kuulab ööhääli. Seal on vares ja kajakas, aga see on
hoopis mootorpaat!
17. Jäntti, Riikka
"Väike hiir sõidab maale"
On sügis ja väike hiir teeb emaga plaane väljasõiduks. Rongisõit on
põnev, aga võtab kaua aega. Õnneks ootab jaamas hiirevanaisa, kes
sõidutab matkasellid mootorpaadiga saarele. Seal ootab neid hubane
majake, milles õhtuti sauna teha ja kaarte mängida. Õues saab
lõkkel vorste grillida ja tähistaevast imetleda. Küll on maal mõnus
ja rahulik!
18. Jäntti, Riikka
"Väikese hiire jõulud"
Väike hiir hakkab jõule ootama juba novembris.
Miks aeg küll nii aeglaselt liigub...
Kas jõulud üldse kunagi tulevad?
Oodates küpsetatakse piparkooke, ostetakse ja kaunistatakse
jõulupuu ning avatakse jõulukalendri luuke.
19. Jäntti, Riikka
"Väikese hiire suvi"
Saabunud on suvi ja väike hiir sööb emaga hommikusööki õues.
Samal ajal peavad nad plaani: mida toredat puhkuse ajal teha?
Kõigepealt lõbustusparki! Palavus kurnab. Kus oleks jahe? Väike
hiir läheb emaga kinno. Jäätis jahutab, nagu ka ujumisretk. Ja
vihmasel päeval võib käia näiteks kunstimuuseumis.
20. Jäntti, Riikka
"Väikese hiire sünnipäevakink"
Väikesel hiirel on sünnipäev ja talle tulevad külalised. Saabuvad Lüüli, Trevor, Maria, Olivia ja Andero. Sõbrad toovad toredaid kingitusi. Nad söövad koos sünnipäevatorti ja muud maitsvat. Väikese hiire peol saab ka pimesikku ja õngitsemist mängida ning viktoriiniküsimustele vastata.
Järgmisel hommikul saab hiireke veel ühe kingituse. Aga see tekitab üllatavalt palju muret, eriti emale!
21. Jäntti, Riikka
"Väikese hiire talv"
Talvel saab teha väga palju toredat: mäest alla lasta, uisutada, kukleid küpsetada, raamatukogus käia ja klaverit mängima õppida. Kuid mitte iga tegevus ei ole väikese hiire meelest huvitav. Müts näeb peas tobe välja ja meel läheb kurvaks, kui lasteaiasõpradel on toredamad mänguasjad - ühel isegi päris telefon!
Siis saabub aga talvevaheaeg ja hiir saab emale oma oskusi näidata. Koos leiavad nad, et iga asi saab selgeks, kui vaid piisavalt harjutada.
22. Kald, Kriste
"Õpin ristsõnadega"
Ristsõnade kogumikus „Õpin ristsõnadega“ on sõnavara järgmistel
teemadel: nädalapäevad, kuud, kevadlilled, värvused, kujundid,
arvud, omadused, õppevahendid, õppeained, Eesti Vabariik, Eesti
linnad.
23. Kald, Kriste
"Õpin ristsõnadega 2"
Ristsõnade kogumikus „Õpin ristsõnadega 2“ on sõnavara järgmistel
teemadel: pereliikmed ja sugulased, ruumid ja asjad kodus, söögid-
joogid, ehitised, elukutsed ja töö, tegevused koolis, spordialad,
Euroopa riigid, pühad ja tähtpäevad.
24. Kald, Kriste
"Õpin ristsõnadega 3"
Ristsõnade kogumiku „Õpin ristsõnadega 3“ toel saab kinnistada sõnavara
ja mõisteid erinevatest õppeainetest lähtuvalt (eelkõige II kooliaste): eesti
keel (käänded, kirjavahemärgid, alus ja öeldis, nimed ja nimetused,
liitsõnad, võõrsõnad); kirjandus (Eesti kirjanikud, maailmakirjandus);
matemaatika (geomeetrilised kujundid, arvu järgud, matemaatilised
tehted, mõõtühikud).
