Kingitused koolile!

Kooli 30. sünnipäevaks kingiti meile mitu põnevat raamatut! Suur aitäh!

1. Marin Lorena „Õudusjutud, muinasjutud ja lood nõidadest“

Selle raamatu kaante vahelt leiad salapärased ja maagilised jutud nõidadest, vampiiridest, koletistest ja paljust muust õudsest. Imeilusad  illustratsioonid aitavad sul sisse elada süngesse ja fantaasiaküllasesse maailma.

 

2. Karine-Marie Amiot „Vanaema ilusad jutud“

Kaheksa südamlikku lugu, mida õhtul enne magamaminekut pere seltsis nautida!

Elage kaasa seiklustele, mille peategelasteks on põdrataat, kes leiab tänu hiirepoeg Murulaugukesele üles oma raamatu tuulde lennanud lehed, jäneseisa ja jäneseema, kes valmistavad oma poegadele sussipaare, vana ja üksildane karu, kes avastab üllatusega tema postkasti end sisse seadnud ööbikupere, ja paljud teised!
Raamatust leiate kaunilt illustreeritud jutud, mis meeldivad nii väikestele kui ka suurtele!

 

3. Vennad Grimmid „Kõige ilusamad muinasjutud“

Selles kaunis raamatus on kolmteist vendade Grimmide tuntuimat muinasjuttu. Raamat on trükitud suures kirjas, mida toetavad värvilised pildid. Nii saavad ka pere kõige pisemad oma lugejateed hõlpsasti alustada.

 

4. Friedrich Reinhold Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud“

„Kullaketrajad“, „Vaeselapse käsikivi“, „Tark mees taskus“, „Põhja konn“ – need ja paljud teised Kreutzwaldi kirja pandud rahvajutud kuuluvad vaieldamatult eesti kultuuri raudvarasse. Need muinaslood on üle 150 aasta paelunud igas vanuses lugejaid. Samuti on need andnud inspiratsiooni arvukatele teistele loojatele kirjanikest ja muusikutest teatri- ja filmitegijateni. Sama märgilise tähendusega on kunstnik Günther Reindorffi kaunid ja ajatud illustratsioonid, mis ilmusid esimest korda 1951. aastal ja kuuluvad eesti kunsti kullavaramusse.

 

5. Jonathan Swift „Gulliver lendaval saarel“

Trükitähtedega raamat räägib Gulliveri teekonnast lendavale saarele Laputasse.

6. Disney „Sofia Esimene. Nõiduslik pidusöök“

Sofia ootab pikisilmi õhtut, sest algamas on nõiduslik pidusöök. Kuninglikule õhtusöögile saabub lummav külaline - võlur Sascha. Sofiale aga tundub ta kahtlane ning Lumivalgekese veenmisel selgitabki Sofia välja, et tegemist on kurja haldjaga! Kas Sofia ja lossivõlur Cedric suudavad ta peatada?

 

7. Klaus Hagerup „Tüdruk, kes tahtis päästa raamatud“

Kas sa tead, mis juhtub nende raamatutega, mida keegi raamatukogust ei laena? Ka Anna ei teadnud. Aga kui ta teada saab, siis pole enam tagasiteed – raamatud tuleb päästa. See on maagiline lugu raamatute lugemisest, hoidmisest ja armastamisest igas vanuses raamatuhuvilistele.

 

8. Siri Kolu „Meie, Rööbelid ja Pätikaraoke“

11-aastane Vilja on terve pika talve oodanud uusi põnevaid seiklusi Rööbelipere seltsis. Ta igatseb ulakat kihutamist maanteedel, röövlijuttude rääkimist ja lõbusat itsitamist laagrilõkke ääres, hiigelsuuri rööbelivõileibu ning mis peamine, rööbelielu igapäevaseid ootamatusi ja üllatusi. Viljal õnnestub pärast pikka talve osaleda Rööbelite suvepäevadel, olles üks nende seast, kuid tema nutikus pannakse kõvasti proovile, sest rööbelimaailm on muutunud ja keegi pole enam kaitstud, ka Rööbelid ise mitte.

 

9. Jaanus Vaiksoo „King nr 41. Mesilasmürk“

„King nr 41“ on järg raamatutele „King nr 39“ ja „King nr 40“.
Paul, Minna ja Ats kuulevad üllatavat uudist – nende vanemad sõbrad Hugo ja Katja on ostnud Ida-Virumaale talu. Laste suvevaheaeg jätkubki seejärel maal Kruubi külas sõprade juures, ent suvitamisest on asi kaugel. Rahulikku külaelu rabab ootamatult mesilaste mürgitamisjuhtum. Kas tegemist on mõne põllumehe lohakusega või on mängus kellegi pahatahtlik käsi?
Metsas asuvast mahajäetud talust leiavad Paul, Minna ja Ats kellegi Reinu vanad kirjad. Need on saadetud kaugelt Siberist heale sõbrale.
Mis on saanud Reinust, kes 1949. aasta märtsis koos ema ja õega Siberisse küüditati? Kes mürgitas mesilased? Mida tähendab king nr 41? Kas Paulil õnnestub sõprade abiga need salapärased mõistatused lahendada?

 

10. Discovery Channel „Avasta imeline maailm“

Meie hämmastav planeet pakub hulganisti üllatusi.
Asuge rännakule läbi meie imelise maailma. Hingematvad fotod ja sajad üllatavad faktid jutustavad kõigest, alates eepilistest rännetest ja suurejoonilistest loodusimedest, kuni mõistatuslike muistsete salakirjade ja peadpööritavate ekstreemspordialadeni.
Maailm avaneb teie ees ennenägematul viisil!

 

11. Mary Mapes Dodge „Hõbeuisud“

 „Hõbeuisud“ on lihtne siiras lugu 1840. aastate Hollandist. Hans ja Gretel, vaese Brinkerite perekonna lapsed, unistavad aasta suurima uisutamisvõistluse võidust ja imelisest auhinnast – hõbeuiskudest. Ajastuomaselt on jutustus sentimentaalne, rõhutades voorust, väärikust, töökust ja lahkust. Tänapäeva lugejale teeb „Hõbeuisud“ huvitavaks enam kui 150 aasta tagune vaatepunkt ning põiked Hollandi ajalukku ja igapäevaellu, nagu M. M. Dodge seda ameeriklastele tutvustada tahtis.

12. „See on tõeline võlujõud“

Ugala teatri juubelihooaja puhul välja antud laulik “See on tõeline võlujõud” koondab oma kaante vahele 26 laulu 13 lastelavastusest. Kõik laulud on varustatud nootide ja akordidega, muutes lauliku heaks õppevahendiks laulu- ja pilliõpetajatele. Lauliku on koostanud Ugala muusikajuht Peeter Konovalov ja värvilised illustratsioonid on joonistanud näitleja Klaudia Tiitsmaa.

 

13. Jaan Aru „Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muustki“

„Raamat, mida te käes hoiate, on kirjutatud kõigile, keda huvitab aju ja mis seal sees leida on. Selle teemad on vahetult seotud minu uurimistööga inimese aju, taju ja une valdkonnas.
• Kuidas aju tööst tekib teadvus?
• Mis teeb inimese teiste loomaliikidega võrreldes eriliseks?
• Kuidas ajurakkude omavahelisest sõnelusest tekib inimeseks olemise tunne?
• Miks teadvus kaob, kui uinume?
• Miks on üldse tarvis kinkida unele tervelt kolmandik oma elust?
• Miks me näeme unenägusid?
• Kuidas kasutada aju nii, et töö saaks tehtud ja elu oleks nauditav?
• Kas tehismõistus suudab inimmõistust jäljendada ja isegi ületada?
Need küsimused pakuvad mulle huvi ja tahan neid teiega jagada, sest minu arvates on põnev vantsida teadmatuse piiril ja kiigata mõistatuste labürinti.“

14. Charles Eisenstein „Kliima. Uus lugu“

Raamatuga „Kliima. Uus lugu“ pakub Eisenstein välja uudse vaate kliimamuutustele ja selle juurpõhjustele, keskendudes küsimusele, kuidas saame inimkonnana oma mõtlemist muuta nii, et võiks toimuda ökoloogiline tervenemine. Eisensteini sõnul on probleemiks meie suhtumine loodusesse. Oleme taandanud looduse kvantitatiivseteks näitajateks ja see
omakorda on viinud meid sügava ilmajäetuse tundeni. Ökoloogiline tervenemine saab toimuda vaid juhul, kui suudame orienteeruda ümber kvalitatiivsele arengule. Õnnestumise võtmeks on meie sisemine kasvamine. Ainult siis, kui suudame taastada oma sisemise ökosüsteemi, tundmis- ja armastamisvõime täiuse, on lootust taastada ka väline ökosüsteem.